Teisipäev, 10. oktoober 2017

Tarkus: oma kõrgema mina väljendamine


Sanaya Romani raamatust "Ärkvelolekust tulenev vägi" 


Kui saad teadlikuks end ümbritsevast energiast, hakkab sisemine tarkus sind selle mõistmisel abistama. Sa hakkad aru saama, et kõik sinuga toimuv juhtub ainult selleks, et aidata sul veelgi kõrgemale tasandile tõusta. Niipea kui nõustud uskuma, et kõik asjad on loodud sinu kõrgemat hüve silmas pidades, hakkabki see nii olema. Positiivne lähenemine loob su ümber toetava ja hoolitseva keskkonna, mis laseb energial su elus voolata, selle asemel et sinu vastu töötada. 

Tarkus on võime teadvustada seda, mis su ümber toimub, näha kõrgemat tõde ja väljendada ennast kaastundlikult. Tarkus muudab universumi sinu ümber sõbralikuks paigaks. Usk sellesse, et kõik sünnib sinu enda hüvanguks, võtab negatiivselt energialt võimu. 

Sa tunned end hästi, kui toimid oma sisemisest tarkusest lähtudes. Sa tead, et peatusid hetkeks, võttes endale aega, et järele mõelda, ning pöördusid siis juhiste saamiseks eneses olevate kõrgemate tasandite poole. Sel viisil loodu kannab endas kõrgemat vibratsiooni. Sa oled oma tarkusele korduvalt tuginenud. Kasuta mälestusi selleks, et täita oma teadvus nägemusega endast kui targast inimesest, selle asemel et meenutada neid kordi, mil sa nii targalt ei käitunud. 

Energiast teadlikumaks saades hakkad sa vähemal või rohkemal määral tajuma teiste inimeste mõtteid ja tundeid. Energiale avanedes hakkad saama universumilt rohkem informatsiooni ja abi. Tarkus aitab sul seda infot töödelda ja sõnumeid tõlgendada. 

Sinu maailmavaade on sulle omane maailma kogemise viis. Selle asemel et mõelda: "Kõik on minu vastu" või "Küll on kahju, et nii juhtus", vaata sündmusi kõrgemast perspektiivist ja saa aru, et kõike, mis sinuga juhtub, võib vaadelda positiivsena. Just selles väljendub su hinge tarkus, kuna hing püüab alati aidata sul näha oma elu kõrgemast vaatepunktist.

Armastuse valimine hinnangute andmise asemel neutraliseerib negatiivse energia.

Tarkus tuleb südamest. Tark süda embab kõiki inimesi kaastundega, sõltumata sellest, millisele astmele nad oma hinge arengus on jõudnud. Ta läheneb inimestele armastuse ja ühtsuse tundega ning mitte kriitilise meelega. Tark inimene teab, et kui ta tunneb end vähem arenenud hingedest eraldiseisvana, siis eraldab ta ennast ka neist, kes on rohkem arenenud, ja aeglustab niimoodi enda ülespoole suunduvat teekonda. Armastusega vaadates on aga igasugune energia ilus. 

Tarkus on võime teada, mis on sinu elus oluline ja mis mitte, mis on segavad asjaolud ja mis on sinu hinge kutsumus. See on võime sorteerida vastuvõetavat teavet ning valida selle hulgast ainult need asjad, mis aitavad kaasa sinu heaolule. Sinu elus võib olla asju, mida sa tahad korda saata, aga sul pole kunagi nende jaoks aega: sind segavad kodused tööd, telefonikõned, teiste inimeste nõudmised. Tarkus on võime teada, millised tegevused teenivad sinu kõrgemat eesmärki ja millised tõmbavad sind rajalt kõrvale. Sa võid mõelda oma elu täitvad inimesed, mõtted ja sündmused positiivseteks, jõuduandvateks ja toetavateks. Sa võid luua isikliku keskkonna, mis teeb sulle head ega kahjusta sind. 

Tarkus on oma mõistuse ja selle toimimisreeglite tundmine. Sinu mõistus on imeline õppevahend. Kuna mõistus tahab sind pidevalt õppima motiveerida, ei saa tal sellest kunagi küllalt. Ükskõik, mida sa ka ei tee, sinu mõistus tahab alati liikuda järgmise asja juurde. Ennast oma mõistusega samastades tunned sa end alati täitmatu ja rahuldamatuna. Samastades ennast oma sügavama olemuse – hingega –, jõuad aga sisemise rahulolu ja rahu tunneteni. Sügavam olemus on sinu osa, mis kogeb tundemaailma ja otsustab, milliseid mõtteid mõelda.

Selle asemel et madalaid mõtteid eemale tõrjuda, neutraliseeri need, hakates mõtlema positiivseid mõtteid.

Sa saad seda, mida kujustad. Kasvamisprotsessi juurde kuulub oskus valida, kuidas kujustada kõrgemaid asju. Õpi ennast samastama oma olemuse sügavaima osaga – selle osaga, kes otsustab, millised mõtted su peas ringlevad; selle osaga, kes valib tunnete, reaktsioonide ja igatsuste seast välja olulise. Arenedes kasvab su võime töötada oma mõistusega, et hoida seal kõrgeid ja positiivseid mõtteid. Treenitud mõistusega inimesed suudavad hoiduda masendusest või vihast isegi siis, kui neil on mured: nad teavad, et nende meelde ei jää püsima midagi, mida nad ise pole sinna kutsunud ega välja valinud. 

Kui oled kellegi peale vihane, siis võid kas oma viha väljendada või selle vabastada. Viha väljendamine ja selle saatmine maailma sõnalises vormis; püüd kindlustada, et keegi sind ära ei kasuta, ning inimestele oma pahameele teatavaks tegemine – see kõik tõmbab ligi veelgi rohkem neid energiaid, mida sa vältida tahad. Kui aga oma viha vabastad, siis ei asu see enam sinu sees ning sa ei tõmba seda endale rohkem ligi. Kui vabastad selle, mis sind vihaseks, kurvaks või süüdlaslikuks tegi, siis ei kutsu sa seda rohkem oma ellu. Sa võid teha valiku vabastada oma tunded viha väljendamata, sest määrad isiklikult ja täielikult kõike, mis sinuga toimub. 

Sulle võib näida, et sul pole piisavalt kontrolli asjade üle, mis sinuga aset leiavad, aga sa suudad kontrollida, kuidas sa neile reageerid. Sina valid, kuidas sa tahad reageerida. Võid valida vastused, mis lasevad sul ennast hästi tunda. Vabasta oma pahameel, selle asemel et seda väljendada. Vabasta oma vihkamine, selle asemel et seda väljendada. Siis ei saa ka teise inimese pahameel või vihkamine sinuga haakuda, kuna sinus puudub see koht, mis seda ligi tõmbaks. Anna andeks ja ole suuremeelne, sest just selline vastus vihale laseb sul vihast kõrgemale tõusta.

Tarkus on võime eristada, millistele sõnumitele tähelepanu pöörata ja millised lahti lasta.

Kui inimesed räägivad sinuga vihasel toonil ja ütlevad inetuid või ebaõigeid asju, siis parim, mida sa teha võid, on õppida neile andeks andma. Tark oleks õppida mitte reageerima teistes inimestes esilekerkivale negatiivsusele või hirmule. Hoia oma süda avatuna ja lähtu armastavast, kaastundlikust ja kõrgemast perspektiivist. Paljud inimesed räägivad rasketest aegadest, süüdistavad teisi ja tekitavad oma sõnade ja pahameele kaudu negatiivseid tundeid. Õpi, kuidas vihasest reaktsioonist hoiduda, keskendudes selle asemel teistele asjadele. 

Püüa vältida solvumist, sest see on sama halb kui teise solvamine. Solvudes lood sa enda ümber negatiivset energiat ja sind ümbritsev energia võib samasuguseid võnkeid veelgi rohkem ligi tõmmata. Solvudes sulged sa oma südame ja pöördud ära ühendusest oma hingega. Kui inimesed väljendavad sulle oma viha või hirmu, siis ära solvu, sest need tundmused lähtuvad nende väikesest minast. Õpi keskenduma nende kõrgematele minadele, kuna tood ümbritsevates inimestes esile selle, millele keskendud ja millele tähelepanu pöörad. 

Teiste inimeste kõrgemale minale keskendudes tõmbad sa ligi kõrgemaid mõtteid ka enda kohta. Märka seda, et teised annavad endast parima. Oluline on taibata, millal inimesed ei lähtu sinuga rääkides oma kõrgemast minast. Vasta neile kaastundlikult, nagu vastaksid väikesele lapsele, kes ei oska paremini. Anna neile andeks ja lase nende sõnadel minna. Inimesed ei saa sulle haiget teha. Ainult sina ise valid, kas sa saad haiget – ja see sõltub sellest, kuidas sa reageerid. Selline käitumine annab sulle suurima võimu – sa suudad kontrollida maailma, mida koged. Oma reaktsioone kontrollides võid sa otsustada rõõmu ja rahu kasuks ning sel viisil muuta oma maailma. 

Õpi vältima tühist ja ebaolulist, et sind võetaks kuulda siis, kui räägid olulistest asjadest. Õpi aktsepteerides mööda vaatama asjadest, mis pole olulised, et saaksid tähelepanu pöörata nendele, mis seda on. Treeni oma keskendumisvõimet ja teadlikkust, et ära tunda ilu ja harmooniat – nii näed sa kõiges headust ja tarkust. Ole avatud kõigele, mis on toetav, armastav ja hoolitsev. 

Kes on armastav enese suhtes, on alati armastav ka teiste suhtes.

Õpi vahet tegema oma isiklike soovide ja teiste inimeste ootuste vahel. Võimet teha enda jaoks õigeid valikuid saab omandada niimoodi, et kaasad oma kõrgema mina. Kui avastad endas raskustunde või vastupanu, siis võta aega, et sügavamale vaadata. Kõik, mis on sinu jaoks õige sügavamal tasandil, on õige ka teiste inimeste jaoks. Kas oled sundinud ennast kellegagi kuhugi minema, kuna tundsid end kohustatud olevat, ning avastanud siis, et ka tema ei tahtnud tegelikult sinna minna? Kas oled mõne kohtumise tühistanud ning avastanud, et ka teine inimene oli valmis sulle helistama, et sama teha?  

Luba endal valida, milliseid energiaid kogeda ja endasse võtta ning millistest energiatest vabaneda, lastes neil minna oma teed. Võib-olla on sinu elus praegu palju olukordi, kus teised tahavad sinult midagi, on sinus pettunud või süüdistavad sind oma ootuste mittetäitmises. Tarkus tähendab õppida eristama sinule kuuluvat – sinu mõtteid ja sinu ootusi – sellest, mis lähtub teistest inimestest. 

Kuidas oma isiklikku energiat teiste omast eristada? Tihti ei saa sa sellest enne aru, kui oled teise inimese energia juba endasse võtnud. Kui sa näiteks elad kellegagi koos ja sel inimesel on väga konkreetne seisukoht mõnes moraaliküsimuses, siis võib juhtuda, et hakkad jagama sama seisukohta. Kui lahku lähete, avastad sa, et sinu seisukoht muutub. Sel juhul oled sa mõneks ajaks endasse võtnud teise inimese uskumused. Sageli ei saa sa ka aru, kas mõnel juhul on tegemist sinu sooviga või mitte, enne kui oled seda täita proovinud. Võid avastada, et sulle meeldib tulemus, aga võid ka avastada, et ei meeldi. 

Vahetevahel tood sa kasvamisprotsessi käigus enda ellu teiste inimeste energiaid: sa proovid elada teiste reeglite, põhimõtete ja väärtushinnangute järgi, et teha kindlaks, kas need kuuluvad ka sulle. Võib-olla aga valid välja need inimesed, kes sinuga sarnaselt mõtlevad. Sel juhul seisneb sinu õppetund selles, kuidas lasta olla neil, kes mõtlevad erinevalt. Ei maksa ennast süüdistada, kui lükkad kõrvale teise inimese vaated või uskumused, isegi juhul kui need uskumused näivad olevat väga moraalsed või sobivad sellega, mida inimesed õigeks peavad. Sama kehtib kogu universumis tajutava energia kohta: kui miski sinu puhul ei toimi, siis pole põhjust sellest kinni hoida.

Tarkus on võime teada, millal tegutseda ja millal mitte.

Tarkus ei ole mõistus, kuigi see sisaldab mõistuslikku tegevust. Sinu mõistus korjab kokku kõik faktid ja üritab teadaolevate andmete põhjal otsuseid teha. Tarkus kasvab välja intuitiivse teadmise ja intellektuaalse teadmise ühendamisest. See aitab sul teada saada, millised impulsid lähtuvad sinu madalamast loomusest ja millised sinu kõrgemast minast. 

Mõistus käib sulle sageli välja terve hulga ideesid. Sinu elus võib olla rohkem võimalusi, kui sa teostada suudad. Ära mõista end hukka, kui ei suuda ennast tegutsema sundida olukorras, mis näib kuldse võimalusena. Kuula sügavamat arusaamist, mis sosistab sulle: "Oota." Kui mõistus käsib sul oodata, aga sisehääl palub tegutseda, siis usalda viimast – riski ja asu tegutsema. 

Sa võid küsida: "Kuidas demonstreerib oma tarkust suur meister?" Tema teaks, millal olla karm ja järeleandmatu ning millal armastav ja suuremeelne. Alati ei ole tark inimestele kõike anda, mida nad väidetavalt vajavad. Väikesed lapsed arvavad, et lõputu kogus maiustusi teeb nad õnnelikuks. Täiskasvanu aga teab, et korralik toitumine on lõpptulemusena laste jaoks parem. Vahel on vajalik, et hoiad lihtsalt teistest inimestest kõrgemat pilti ning aitad ka neil endil seda nägema hakata, selle asemel et nende soove täita. Sa võid olla isegi sunnitud neile keelama asju, mida nad enda meelest vajavad. Need, kellel on palju raha, on avastanud, et raha jagamine ei lahenda inimeste probleeme. Tegelikult loob see tihti probleeme juurde. Sul võib olla piisavalt raha, et seda rahapuuduse all kannatavatele sugulastele laenata, kuid sinu tark mina teab, et nood on loonud antud olukorra selleks, et õppida. Sinust võib olla rohkem kasu, kui aitad neil avastada nende kõrgemat eesmärki ja julgustad neid tegelema asjadega, mida nad teha armastavad, selle asemel et neile raha jagada – raha jätkub küll mõneks ajaks, kuid lõppkokkuvõttes pole sellest abi. Tõepoolest, kui raha on otsas, on olukord täpselt samasugune kui alguses. Tarkus on oskus õpetada inimest kala püüdma, mitte talle kala kätte anda. 

Tarkus on teadmine, millal aidata ja millal mitte. Näiteks, kui lapsed õpivad uut oskust, võib sul tekkida kiusatus vahele segada ja näidata, kuidas asja paremini teha. Aga lapsed ei saa õppida, kui nad ise ei proovi – seega pole oluline, kui hästi või halvasti millegi tegemine neil alguses välja kukub. Sa pead oma tarkuses vaikseks kõrvalseisjaks jääma ning laskma neil katse ja eksituse meetodil õppida. Sama kehtib su sõprade ja lähedaste kohta. Tihti juhtub, et kõige armastavam tegu, mida sa inimeste heaks teha saad, on nende kõrval seista ajal, mil nad oma õppetunde läbivad. Sekkudes ja nende päästjaks hakates võid neilt võtta nii õppetunnid kui ka kasvamise, mida konkreetne olukord neile võimaldas. Sel juhul peavad nad selle olukorra enda jaoks uuesti looma. Sa saad neile oma abi pakkuda, saates valgust ja aidates neil mõista, mida nad sellest olukorrast õpivad. Tark tegutsemine ei pruugi alati lihtne olla, sest tihti on olukorras, kus inimesed raskeid ja valusaid koge-musi saavad, lihtsam vahele segada ja inimesi päästma hakata, kui jääda kõrvalseisjaks ja pealtvaatajaks. 

Tähtis on tunda kaastunnet, mitte haletsust.

Haletsus on kahjutunne, mis tekib siis, kui keegi on õnnetu ja kannatab. Kaastunne on aga arusaam, et see, mis toimub, on vajalik antud inimese kasvamiseks, ning seda mõistes püüad aidata ka temal seda näha. Kaastunne annab ebaõnnele või halva sündmusena tajutavale kogemusele kõrgema tähenduse. Saa aru, et kui inimesi haletsed, hakkad sa nendega koos vibreerima ja võtad nende madalama energia endasse. Kui aga lähtud kaastundest, oled kaitstud ka teiste negatiivsuse eest. 

Enesele kindlaksjäämine teiste inimestega suheldes ei pruugi üldse lihtne olla, kuid see võib osutuda suuremaks kingituseks kui soov kogu aeg hea inimene olla. Kindlasti on sul olnud sõpru, kellele sa muudkui annad ja annad, aga nad ei hinda su tegevust. Kui sinupoolsetest abipakkumistest kasu pole, siis on aeg oma energia mujale suunata. Sa riskid sellega, et lühikese aja vältel sind ei sallita, kuid pikemas perspektiivis on sul oma kõrgema tarkuse järgmisest ainult kasu. 

Üks olulisemaid kingitusi, mis sa teistele teha saad, on täpne, korrektne ja kaastundlik tõe edastamine. Selleks et teada, mida öelda ja mida mitte, on vaja suurt tarkust. Kui sa kahtled, kas kellelegi midagi öelda või mitte, siis suundu vaikusesse ja süüvi endasse. Kui tundub, et sellest on inimese kasvamises abi, siis räägi talle. Kui aga tundub, et see oleks nagu hane selga vesi või et inimene osutaks vastupanu, siis hoia see teadmine endale. Kui pead silmas isiklikku omakasu ja tahad panna teist inimest vastavalt oma soovidele midagi tegema, siis on parem vaikida. Isiklik omakasu ei saa olla tõelise abipakkumise alus. Nii vaikimine kui kõnelemine õigel hetkel on aga väe väljendus. 

Peatu hetkeks, enne kui sa midagi ütled, ja mõtle järele: "Kas see, mida ma öelda kavatsen, teenib selle inimese kõrgemat hüvangut?" See on tarkusest lähtuv toimimine. Tark inimene valib oma sõnu väga hoolikalt. Enne rääkima hakkamist küsib ta endalt: "Kuidas see, mida ma ütlen, aitab teistel inimestel kasvada?" Kui edastatav info ei teeni teist inimest mitte mingil moel, siis jätab tark inimene selle ütlemata. Iga kord, kui saadad välja kõrget ja tarkusel põhinevat energiat, tõmbad sa seda ka ligi. 

Saa teadlikuks selle hinge arengutasandist, kellega sa koos oled. Ära oota, et teise klassi õpilane teaks veatult korrutustabelit. Ole ümbritsevate vastu õrn. Igasugune negatiivne energia, mis sinu suunas saadetakse, on seotud ainult teiste inimeste hirmudega ja sellele pole vaja hirmuga vastata. Sinu väljakutseks on kasutada sisemist tarkust, et vaadelda kõiki olukordi kõrgemast perspektiivist. Samuti selleks, et vabastada energia, mida sa kogeda ei taha, ning lähtuda oma armastavast ja kaastundlikust keskmest, pööramata tähelepanu sellele, milline on sind ümbritsevate inimeste võime armastada. 

Ole juht. Julge tark olla! Julge olla see, kes on kõige armastavam, kaastundlikum, avatum ja haavatavam. Ole teistele eeskujuks: ei ole vaja oodata inimestelt, et nemad peaksid end esimesena avama ja tarkust väljendama hakkama. Peagi avastad, kui suur vägi on ühel avatud, targal ja armastaval inimesel teda ümbritseva universumi transformeerimiseks.

MÕTISKLUSHARJUTUS 

1. Istu vaikselt ja lõdvestu. Mõtle järgmisele päevale ja nädalale. Millised sinu plaanidest on tõeliselt olulised ja mis on vaid mõttetu sagimine, mille võiks vabalt ära jätta? 

2. Kas mõni neist asjadest, mida sa plaanid järgmisel päeval või nädalal teha, on kohustus või kellegi teise ja mitte su enda soov?

3. Mõtle inimesele oma elus, kes sinult midagi tahab. Viibi vaikuses ja kaasa oma targem mina. Kas sul on midagi sellele inimesele anda peale selle, mida tema arvab vajavat – s.o midagi, mis tõeliselt tema huve teenib? 

4. Mis võiks olla sinu tänane kõige olulisem tegu? Otsusta, et teed selle ära. 




Pühapäev, 8. oktoober 2017

„Seitse taoistlikku meistrit“ – sissejuhatus taoismi salaõpetuste juurde


Eva Wongi "Seitse taoistlikku meistrit" (Valgusesaar 2017) on haarav lugu seitsme reaalselt elanud inimese vaimsest teekonnast ning romaani vormis käsiraamat taoistlikest salaõpetusest. Romaan põimib ühte ajaloo ja legendid ning selle ajatuks põhiteemaks on lahti mõtestada inimeseks olemise sügavaim mõte ja tähendus, mis erinevate inimeste puhul üsna erinevalt avaldub. See raamat sisaldab nii üldinimlikku tarkust kui ka põnevaid lugusid seitsme meistri – ühe naise ja kuue mehe – ning nende õpetaja elust 13. sajandi Hiinas. Vaatamata kõigi tegelaste püüdlusest valgustuda ning saavutada surematus, on see siiski eelkõige jutustus nende inimeste maapealsest teekonnast ja seal ettetulevatest seiklustest ja väljakutsetest, mida nad paratamatult lahendama peavad. See inspireeriv raamat on meie kõigi sisemisest muutumisest ja vaimsest kasvust, mida kogeme, kui oma tõelise olemuse avastamise teekonnale asume.


Katkend raamatust:
Isand Wang kohtub surematutega ja jõuab valgustumiseni

Talv möödus ja kätte jõudis kevad. Aasta kolmanda kuu kolmandal päeval lahkus Wang salaja kodust ning rändas kahekümne miili kaugusel asuva silla juurde, kus ta oli kolm kuud tagasi kahe surematuga hüvasti jätnud. Ta istus silla juurde maha ning ootas kannatlikult, vaadates aeg-ajalt ringi, veendumaks, et ükski rändur ilma tema teadmata mööda ei läheks. Äkitselt kuulis Wang, et keegi hüüab ta nime. Selja taha vaadates nägi ta oma kahte vana kaltsudesse riietatud sõpra. Nood naersid ja hüüdsid: „Isand Wang mitte ainult ei pidanud kokkuleppest kinni, vaid saabus isegi varem!“ Kuld-On-Raske ja Tühi-Meel Ch’ang astusid silla poole. Otsekohe viskus Wang nende ette põlvili ning kummardas palju kordi. „Võimsad surematud, mul on suur au teid jälle näha. Andke mulle andeks, et ma oma rumaluses ja piiratuses teid juba eelmisel kohtumisel ära ei tundnud. On suur õnn teid täna taas kohata ja ma loodan, et te õpetate mind ja juhatate mind Tao juurde.“

Kerjused naersid südamlikult. Wang võis näha neid ümbritsevat valgust. Nende silmad kiirgasid ning nende pilk läbistas kogu tema olemust. Äkitselt muundusid kerjused rabava väljanägemisega meesteks. Ühel neist oli seljas lihtne lühike tuunika ja jalas pikad püksid. Tema juuksed olid seotud kõrvade kohal korralikult kaheks sõlmeks. Habe oli pikk ja voogav. Käes hoidis ta hanesulest lehvikut ning seljal kandis pudelkõrvitsat. See polnud keegi muu kui surematu Chung-li Ch’üan. Teine mees oli riietatud pikka kollasesse taoistirüüsse. Ümber tema pealaele kinnitatud juuste oli seotud pearätt. Tema nägu oli roosikarva ja särav. Ta habe oli väga pikk, kuid samas must. Tema pilk oli läbitungiv ja tema meelerahu suursugune. Tema seljale oli kinnitatud pikk mõõk, millega sai lõigata läbi kõik illusioonid ning kogu maailma tühisus. Ta oli Puhta Yangi Patriarh, surematu Lü Tung-pin. Wang heitis kohe nende jalge ette.

Surematu Lü ütles: „Muistsetel aegadel olid inimesed ausad ja alandlikud. Seepärast aitasid surematud oma õpilastel kõigepealt välja arendada maagilised võimed, enne kui tutvustasid neile sisemise alkeemia tehnikaid. Praegusel ajal pole aga inimestel enam nii tugevat tahtejõudu. Ma kardan, et kui nende kätte usaldada taoistliku maagia juhised, kasutaksid nad neid vaid enda teenimiseks ning unustaksid südame ja keha harimise. Sel juhul oleksid nad lõpuks Taosse jõudmisest veelgi kaugemal kui õpinguid alustades. Seega õpetame me sulle kõigepealt sisemise alkeemia meetodeid. Kui su süda ja keha transformeeruvad, pole ühtki imetegu, mida sa ei suudaks sooritada. Hari oma südant, sest vaid su algupärane süda näeb seda, mis on tõeline. Need on tõelise tõe õpetused. Jäta need hästi meele.“

Seejärel andis surematu Lü Wangile edasi sisemise alkeemia põhitõed ja -meetodid. „Reaalsus on see, mis on tõeline, mitte võlts. Igal inimesel on õige süda. Kui aga õige süda teelt eksib, läheb see vastuollu oma tegeliku olemusega. Igal inimesel on õige kavatsus. Kui õige kavatsus teelt eksib, läheb see vastuollu oma tegeliku olemusega. Igal inimesel on õige tunne. Kui õige tunne teelt eksib, läheb see vastuollu tegeliku olemusega. Kavatsus, mis pärineb õigest südamest, on õige kavatsus. Kavatsus, mis on kalkuleeriv ja omakasupüüdlik, pole tõeline. Tunne, mis pärineb õigest südamest, on õige tunne. Tunne, mis kätkeb enesetähtsustamist, pole tõeline. Mis on õige süda? Õige süda on algupärane olemus. Õiget südant tõmbab headuse poole. Tunne ja kavatsus tulenevad südamest. Kui süda on tõene, on ka tunne ja kavatsus tõesed. Õige südame kultiveerimine on algupärase olemuse kultiveerimine. Algupärane olemus on Taeva loomuliku voolu ilming. Paljud, kes järgivad Tao teed, pole veel vabanenud egoistlikest mõtetest. Kus on ego, seal ei saa õige süda esile kerkida. Vaid vaikuses ja vabana ihadest on võimalik juurutada oma algupärast olemust. Need, kes otsivad Taod, peavad alustuseks hakkama eristama tõelist ja mittetõelist tunnet, tõelist ja mittetõelist kavatsust. Kui õpid neil vahet tegema, siis õpid tundma ka õiget südant. Kavatsust ja tunnet saab tundma õppida, jälgides oma igapäevast käitumist. Kui su teod pole siirad, siis õige tunne eemaldub. Kui su sõnad on võltsid, siis eemaldub õige kavatsus. Kui sa soovid järgida Taod, pead välja juurima kiindumused, mis kallutavad õige kavatsuse ja õige tunde teelt kõrvale. Lase oma tegusid juhtida oma algupärasel olemusel, mitte egol. Ära kõhkle oma püüdlustes headuse poole. Siis kerkivad esile sinu tõeline süda, tõeline tunne ja tõeline kavatsus ning sa pole enam Taost kaugel. Need on tõelise tõe õpetused.“

Seejärel õpetas surematu Lü Wangile „vundamendi ladumise“, „katla ja ahju paigaldamise“, „tulede süütamise“ ja „ravimtaimede kogumise ja nõu pitseerimise“ viise. Wang kummardas sügavalt ja tänas surematuid palju kordi. Siis ütles surematu Lü talle: „Pärast seda, kui oled jõudnud Taosse, pead minema Shan-tungi provintsi ning koguma kokku seitse õpilast, kelle saatuseks on saada sinu poolt Taosse juhatatud. Pea meeles seitset kuldset lootoseõit, mis me sinu hoolde usaldasime.“ Siis muutusid kaks surematut säravaks valgusesambaks ja kadusid. Sügavais mõtteis seisis Wang kaua aega, kuni kuulis selja taga samme. Ta pöördus ning nägi kaht teenrit enda poole jooksmas. „Kui käskijanna avastas, et te olete kogu päeva ära olnud, saatis ta meid teid otsima. Ta kartis, et olete ohtu sattunud. Isand, palun tulge koos meiega koju, et käskijanna ei muretseks.“ Wang suundus teenrite järel koju, korrates mõttes kahe surematu sõnu ja juhiseid.

Koju jõudes läks Wang kohe oma tuppa ja sulges ukse. Kuuldes, et abikaasa on naasnud, suundus tema naine töötuppa ja leidis Wangi vaikselt ja mõttessevajunult istumas. Naine kõnetas teda vaikselt: „Abikaasa, sa olid sihitult ringi uidates terve päeva ära. Kui külainimesed sinu veidrat käitumist märkavad, kaotad sa oma maine ning sind naerdakse välja. Mida ma tegema pean?“ Samal ajal mõtles Wang surematu Lü sisemist alkeemiat puudutavate juhiste peale. Ta oli naise kohaloleku täielikult unustanud, kuni kuulis sõnu: „Mida ma tegema pean?“ Jahmunult jõllitas Wang naist ja pomises: „Mida ma tegema pean? Mida ma tegema pean?“ Nähes Wangi segaduses ja häirituna, lahkus naine vaikselt ruumist.

Üksi jäänud, ütles Wang endale: „Kui mind kogu aeg niimoodi segatakse, kuidas saan ma siis keskenduda ja sisemist alkeemiat praktiseerida? Ma pean midagi välja mõtlema, kuidas end maise maailma sekeldustest eraldada.“ Ta mõtles kaua ning leidis lõpuks lahenduse. Teeseldes, nagu oleks teda tabanud rabandus, hakkas ta käituma nii, nagu oleks kaotanud mälu ja kõnevõime. Ta tõi kuuldavale mõttetusi ja oigas sageli, nagu oleksid tal valud.

Tihti lamas ta lihtsalt tühjusesse vahtides voodis. Wangi seisundit nähes oli tema abikaasa väga murelik ja häiritud. Arst vaatas Wangi läbi ja leidis, et tema pulss on igati normaalne, ning kui välja arvata Wangi veider käitumine, ei avastanud arst ühtki märki haigusest. Lõpuks ütles ta: „Isand Wangi on tabanud kerge rabandus. Ma kirjutan välja mõningad rohud. Ta taastub õige pea.“ Kuid mõne kuu möödudes oli kõigile selge, et Wangi paranemine ei toimu nii kiiresti.

Pärast oma võltshaigusesse jäämist vabastas Wang end täielikult kõigist perekonnaäriga seotud kohustustest. Tema naine võttis enda peale nii äri juhtimise kui ka kõik igapäevaeluga seotud asjatoimetused, seega ei jätkunud tal enam kuigi palju aega abikaasa juures käimiseks. Ka sugulased ja tuttavad hakkasid tasapisi Wangi „haiguse“ ja veidra käitumisega harjuma ning jätsid ta rahule. Enamik neist lihtsalt leppis olukorraga ja tõdes: „Kahju, et oma parimates aastates rikast ja lugupeetud meest tabas selline ravimatu haigus.“

Wang sai nüüd rahus sisemist alkeemiat praktiseerida. Teda külastas vaid tema isiklik teener, kes tõi talle kolm korda päevas süüa. Nii kestis see kaksteist aastat. Selle aja jooksul saavutas Wang sisemise transformatsiooni tasandi, mis lubas tema vaimul tahte abil kehast lahkuda ning sellesse siseneda. Teades, et ta on oma õpingud lõpetanud, võttis Wang endale taoistliku nime Wang Ch’ung-yang. „Ch’ung-yang“ tähendab yang’i olemuse tagasivõitmist.

Ühel päeval mediteerides kuulis ta, kuidas üks selge hääl tema nime hüüab. Hääl ütles: „Wang Ch’ung-yang, tõuse otsemaid Taevastelt Isandatelt juhendite saamiseks taevasse.“ Wangi vaim tõusis taevasse ja nägi T’ai-pa (Valge Tiigri) Täheisandat, kes teda ootas. Wang kummardas sügavalt ja Taevase Isanda kirjutaja luges kirjarullilt: „Wang Ch’ung-yang, sinu pingutused kultiveerida Taod on leidnud Tao Kaitsjate tunnustust. Sinu püüdlused end harida on kandnud vilja ning sa oled saavutanud surematuse. Sulle antakse tiitel „Valgustunud Meister, Kes Avab Tee“. Mine kohe Shantungi provintsi ja leia üles seitse inimest, kellel on määratud saada sinu õpilasteks. Kui oled aidanud neil Taosse jõuda, tõuseb ka sinu koht surematute ilmas.“

Wang Ch’ung-yang tänas Taevaseid Isandaid ning Tao Kaitsjaid. T’ai-pa Isand lisas: „Valgustunu, sa pead kohe kiirustama Shantungi provintsi, et aidata inimestel naasta Tao juurde. Sinu nimi on „See, Kes Avab Tee“. Paljude karma sõltub sinu pingutustest. Me kohtume taas surematute kogunemisel, kui Taevane Keisrinna meid surematuse virsikut maitsma kutsub.“

Järgmisel hommikul leidis Wangile hommikusööki toonud teener töötoa ukse suletuna. Teener koputas mitu korda, kuid keegi ei vastanud. Kartes, et Wang võib olla surnud või teadvusetu, ajas teenija majarahva jalule. Wangi naine ja poeg kiirustasid töötoa ukse taha ja palusid kõva häälega hõikudes, et Wang ukse avaks. Lõpuks lõhkusid teenrid luku ja avasid ukse. Tuba oli tühi. Wang oli kadunud. Teenrid saadeti teda külasse ja küla ümbrusse otsima, kuid teda ei leitud. Wangi naine nuttis ja leinas. Wangi häärberis valitsev segadus meelitas õige pea ligi uudishimulikke naabreid, sõpru ning sugulasi, kes kõik tahtsid teada, mis juhtunud on. Wangi teener selgitas: „Täna hommikul, kui ma oma isandale hommikusööki viima läksin, oli tema toa uks lukus. Kui me sisse saime, oli tuba tühi. Katuses pole mingit auku ning tavaliselt istun ma ukse ees, et olla valmis isanda soove täitma. Meie isand on saladuslikul kombel kadunud.“

Üks vanem mees rahva seast sõnas: „Te ei pea isand Wangi otsima. Ma arvan, et temast on saanud surematu ja ta tõusis taevasse.“ Mõned inimesed väljendasid selle peale uskumatust, kuid vana mees pöördus Wangi teenri poole ja küsis: „Kas oled tähele pannud oma isanda näojumet ning välimust? Haigel inimesel pole roosatavaid põski ja säravaid silmi. Kas ta oli selle kaheteistkümne eraldatuses viibitud aasta jooksul päevagi vananenud?“ Teener võis vaid tunnistada, et vanal mehel on õigus. Tema isand oli käitunud veidralt, kuid mitte mingil juhul ei meenutanud tema jume haige inimese oma. Veelgi enam, aastate jooksul polnud Wang pea üldse vananenud. Võis isegi öelda, et tegelikult oli ta muutunud nooremaks ja tugevamaks. Vana mees ütles: „Nüüd te siis mõistate. Isand Wang teeskles kõik need aastad haigust, et ta saaks rahus praktiseerida ja end surematuks saamiseks ette valmistada. Ärge teda enam otsige. Ta on arvatavasti sellest ilmast lahkunud.“ Rahvahulk läks laiali. Osa neist uskus vanamehe selgitusi, teised kahtlesid. Kuid nad kõik nõustusid, et inimese kadumine lukustatud ukse ja paksude seintega ruumist on mõistatuslik juhtum.

Päeval, mil ta kodunt lahkus, kasutas Wang oma maagilisi võimeid. Ta astus läbi seinte ja rändas maa all, kuni jõudis oma külast kaugele. Seejärel suundus ta ida poole Shantungi provintsi, et leida oma seitse õpilast. Ta läbis tuhandeid miile, kuid oma teekonnal kohtas ta ainult kahte sorti inimesi – neid, kes igatsesid kuulsust, ning neid, kes igatsesid rikkust. Mitte keegi polnud huvitatud sellest, mida tal Tao kohta õpetada oli. Nähes inimeste ükskõikset suhtumist, naasis ta Shensi provintsi. Kui ta Chung-nani mäe nimelist piirkonda läbis, kütkestas teda selle paiga imeilus maastik oma laineliste küngaste, metsaga kaetud nõlvade ning peidetud koskedega. Sinna otsustas ta erakuna elama jääda ja oodata aega, mil inimesed Tao vastuvõtmiseks valmis on.