laupäev, 19. mai 2018

Kolmikjumalanna meie muinaspärandis

Eestimaa muistsetest jumalannadest ning nende kohalolekut väljendavatest regilauludest, geomeetrilistest kirjadest ja müütidest saate lugeda 


Riina Grethiel Leppoja uuest raamatust 
Muistne tarkus eesti mustrites, muinaslugudes ja regilauludes 


Järgneb lühike sissejuhatus teemasse. 

Eesti vanades lugudes avaldub kolmikjumalanna sageli kolme õena. Nii on ka meie eeposes "Kalevipoeg" salapärasel Lesknaisel kolm imepärast tütart. Tegemist on kas haldjate või jumalannadega, sest nende saamislugu ei sarnane sugugi inimsünniga. Kõik kolm tütart on karjateelt leitud linnud – Salmeks sirguv kana,  tedremunast kooruv Linda ja mõistatuslik Vares, kelle edasisest elukäigust meile eeposes midagi ei räägita, kuid kelle kohalolekut kohtame nii soomlaste Põhjala Emandas kui ka Eesti regilaulude Annis. Imelised tütred üles kasvatanud Lesknaine on aga kõike ja kõiki hõlmav Kosmiline Ema ise. Salme on tema väljendus taevastel tasanditel, Linda on Suure Jumalanna emanatsioon Maa peal, kelle võimuses on luua kuldajastu, ning Ann on Lesknaise looritatud kohalolek hämaramatel aegadel. 

Linda on Suure Jumalanna armastuseaspekt, kelles väljendub võime kehastada oma tõelist olemust füüsilisel tasandil ning luua kuldajastut. Linda sünnib tedremunast, mis juba iseenesest viitab ebamaisele päritolule. Mütoloogilises kontekstis on ta kas Hüperborea neitsi, haldjas või hiid, kelles on esindatud meie põhjamaise päikesejumalanna eluandev kohalolek. Ta sarnaneb keltide Brigidile ning on elav kuldnaine, Kuldne Emand ning meie rahva vaimne olemus. Olles ka iidse Lindjumalanna võrdkuju, on Linda kuldajastus vibreeriva reaalsuse looja. Ta ei luba ennast ahistada ega ära kasutada, vaid tõmbub aegade karmistudes maailmast eemale. Legendi järgi Linda muutub kiviks ehk kristalliseerub ning ongi seetõttu leitav eelkõige loodusest ja Maast enesest. Tema olemus on ühinenud Maa-Emaga. 

Salme on Suure Jumalanna tarkuseaspekt, taevane tähetulv, kes ühendab meid kosmilise algkoduga ning kellest lähtuvad kosmilised kiired, mis toovad kaasa kogu universumi tarkuse ja tervendava Algallika valguse. Salme näol on tegemist ka endisaegse jumalannaga, keda veel natuke üle saja aasta tagasi igas Eestimaa nurgas austati ja armastati. Siiski ei nimetata teda alati Salmeks, sest setod näiteks kutsuvad Tähemõrsjat hoopis Kureneiuks ning seostavad teda mitte kana, vaid kurega, kes on paljudel rahvastel hinge sümboliks. Salme lauludes saab nähtavaks üks vaimse teekonna tähtsamaid eesmärke – puhastada meie sisemine mina ehk hing ning ühineda oma kõrgema mina taevaliku valgusega, mida laulus sümboliseerib täheenergia. Tähe laskumine toob kaasa valguskeha aktiveerumise ning Salme olemuse plahvatusliku avardumise. Salme laulus kirjeldatakse seda vaimset sündmust Tähe ja Salme pulmana, mis vaimsel tasandil sümboliseerib hinge valgustumist ning ülendumist kõrgemale teadvustasandile. Kurg sümboliseerib egiptuse mütoloogias Ba’d ehk hinge – ainulaadse isiksuse tähenduses. Kreeka mütoloogias seostatakse kurge Heraga, kes on samuti taevane jumalanna. Setodel esineb kurg lauludes sagedasti muinasjutulise tegelasena, kelle sünonüümiks on kuldneiu või kõrge neiu. Ta kannab peas kuldkübarat ja jalas vaskkingi, teda kimbutab salakaval talvik ehk tihane ning teda seostatakse ka kärjega. Kurg ja kärg on riimuvad sõnad, aga kuna see on seto lauludes nii sagedane paralleel, tekib paratamatult seos kärje kui geomeetrilise kujundiga ehk heksagooniga.

Tähed ja tähtedele kippumine on Eesti regilauludes üldse läbiv teema ning tähtede poole tõmbab eelkõige neid neidusid, keda meie mütoloogias ilmaneitsiteks või ilmatütardeks nimetatakse. Kuna ilm ei tähenda antud kontekstis mitte ilmastiku nähtusi, vaid kosmilist maailmaruumi, on ilmatütred eelkõige Suurest Tühjusest ilmuvad taevased naised või haldjad, keda budistlikus traditsioonis daakinidena tuntakse. Vahel kehastuvad need taevased naised ka inimeste hulka ning siis on nende ülesandeks vahendada Suure Jumalanna tarkust ja kohalolekut. Kuni nad pole veel enesest täielikult teadlikuks saanud, ei ole neil siin maailmas kerge ning sageli tunnevad nad end inimeste seas otsekui võõrsil, kippudes tagasi taevastele tasanditele ehk kõrgematesse dimensioonidesse – daakinide või kõrghaldjate puhastesse maailmadesse. Siiski proovivad nad Maa peal olles anda endast parima, et kõrgsageduslikke energiaid ka polaarsele olemistasandile ankurdada. See tegevus väljendub Loomislaulus pesa punumises ja munade munemises, samuti poegade jagamises. Eesmärgiks on rahumeelse ja küllusliku elukeskkonna loomine, kus on parimad tingimused nii õnnelikuks eluks kui ka vaimseks kasvuks.
Kuna Lesknaise tütardes väljendub kolmikjumalanna printsiip, mis tähistab Ilmatari ehk Taara erinevaid ilmumiskujusid, siis näeme, et puhaste ja valgustkiirgavate aspektide kõrval võib meie kolmikjumalanna võtta ka tumedama ja sõjakama kuju. Kolmikjumalanna väeaspekt on täiesti teistsugune olevus, kes ilmub „Kalevipoja“ eeposes varese kujul. Nimelt on vares see kolmas linnuline, kelle Lesknaine kana ja tedremuna kõrvalt karjateelt leiab. Eeposes on ta nimeta õde, kellest pikemalt ei räägita. Seevastu lauludes on just sellest õest Salme kõrval päris palju juttu ning enamasti kutsutakse teda Anniks või Anneks. Ann ehk Aka on Suure Jumalanna väeaspekt, kuu ja ürgmeri, mis väljendab sukeldumist alateadvusesse.  

Ann on väga praktiline, kuid siiski taltsutamatu jumalanna, kes elab edasi inimeste hulgas. Ta ei lahku Sise-Maa puhastele tasanditele ega tõuse Taevasse. Ann on teatud mõttes olemas igas naises. Eeposes on küll öeldud, et varesest sai orjatüdruk, kuid on täiesti võimalik, et tol ajal lihtsalt ei mõistetud Suure Jumalanna looritatud aspekti ning prooviti tema tähtsust vähendada. Regilauludes käivad ka Annil kosjas Kuu ja Päev, tema aga abiellub orjaga ning jääb orjuseaegadel Maa peale inimeste lähedusse, tehes meie rahvaga kogu raske teekonna kaasa. Siiski erineb ta inimestest, sest tal on erilised võimed. Näiteks suudab ta lüpsta kurge ja valmistada kurepiimast kooke. Ta võib ka kure kulda voolama panna. Ühes laulus on kirjeldatud, kuidas Ann lööb kurele küüru pihta ning kui kurest kulda hakkab voolama, keerab ta kullast kera ja viskab selle merre. See kera viib sõnumeid Anni viiele vennale ja ühele õele. Kes on Anni vennad, seda me ei tea, ehkki tõenäoliselt on tegu suurte vägilaste, haldjate ja jumalatega, kuid õde, kellega Ann telepaatilisel teel suhtleb, võib olla nii Maa sisse varjule läinud Linda kui ka taevasse tõusnud Salme. 



Helga Johanna Leppoja. Linda, Salme ja Ann