kolmapäev, 26. mai 2021

Mis on unenäojooga?

Riina Grethiel

Kõigepealt mõne sõnaga sellest, mis unenäod üldse on. Meie kui lääne inimesed tahame ka teaduslikku tõlgendust sellele müstilisele aspektile oma elust, aga nii palju kui teadlased on unenägemist uurinud, siis ega keegi täpselt ei teagi, miks unenäod tekivad või milleks neid vaja on. 

Ärkvel olles, kui tegeleme igapäevaste asjadega, pulseerivad meie ajulained beeta sageduses ehk 13-40 võnget sekundis – niisiis küllalt kiiresti. Ka alfa sagedus on ärkveloleku sagedus, ent siis oleme juba rohkem lõdvestunud ja rahulikumad. Kui hakkame magama jääma, lähevadki meie ajulained kõigepealt beeta sagedusest alfasse ning hakkavad võnkuma 8-13 võnget sekundis. Seejärel vajume kergesse unne, meie ajulained aeglustuvad ja liiguvad theta sagedusse, milleks on 4-8 võnget sekundis. See on kerge une seisund, millest on lihtne ärgata. Seda nimetatakse une esimeseks astmeks. Une teine aste on samuti theta sagedus, ent siis vajume juba natuke sügavamasse unne. Meie hingamine aeglustub, südamerütm aeglustub ja ka kehatemperatuur langeb. Une kolmas aste on sügav uni, kus osa meie ajulainetest (esialgu vähem kui 50%) hakkab võnkuma delta sageduses – 0-4 võnget sekundis. 

Kui suundume une neljandasse astmesse, kus delta sageduses võngub juba rohkem kui 50% ajulainetest, siis selle seisundi kohta öeldakse, et „magab raskelt nagu surnu“. Sellises sügavas puhkeolekus on tegelikult väga oluline viibida, kuna oleme siis Algallikaga üksolemises ning see on seisund, kus kogeme uuenemist, noorenemist ja tervenemist. Arvatakse, et üks põhjus, mispärast inimene üldse vananeb, seisnebki selles, et meie võime sügavas unes viibida väheneb aastatega. Unenäojooga, mille abil harjutame teadlikku unenägemist, aitab meil oma unetsükleid reguleerida ning harjutades võime õppida sügava une perioode pikendama. 

Unetsüklid, kus une erinevad astmed üksteisega vahelduvad, korduvad öö jooksul umbes neli-viis korda. Esimese unetsükli ajal on sügav uni kõige pikem. REM-periood seevastu, mis sügavale unele järgneb, on kõige pikem hommikuti enne ärkamist. Siis näeme kõige rohkem unenägusid. Unenäod tekivad just selles unetsükli astmes, kus väljume sügavast unest ja ühendusesolekust Algallikaga. Ent me ei ärka üles mitte tavareaalsusesse, vaid suundume teistesse maailmadesse, ning seda on võimalik tuvastada meie ajulainete järgi, mis nüüd kiiresti muutuvad – algul deltast thetaks ja siis alfaks, mis on sisuliselt ju ärkveloleku sagedus! Siiski ei ole me ärkvel, sest meie keha magab edasi ning näeb unenägusid, millest annab tunnustust ka silmade liikumine laugude all – REM ongi lühend silmade kiirele liikumisele (REM = rapid eye movement). See on eriti aktiivne unenägemise aeg ning nagu öeldud, on REM-une perioodid eriti pikad just hommikuti. Nii et kui tahate näha palju unenägusid ja teadlikku unenägemist praktiseerida, siis on võtmeks töötada just hommikuste unenägudega. 

Selge ehk teadlik unenägemine tähendab ärkvelolekut unes ehk selle taipamist uneajal, et viibime unenäos. Kuidas seda saavutada? Alustada tuleks sellest, et hakkame oma unenägudele tähelepanu pöörama ja proovime neid meelde jätta. 

Kõige klassikalisem abivahend, millest ükski unenägemisest tõsiselt huvitatud inimene ei tohiks kõrvale hoida, on unenäopäeviku pidamine. Seda pidades väljendame austust oma unenägude allikale. Nimelt saadab meie sisemine allikas meile pidevalt infot ja pilte, kuid tavaliselt me ei vaevu neile sõnumitele tähelepanu pöörama. Kui hakkate oma unenägusid kirja panema, siis märkate peagi, et teie unenäoallikas, unenägude kuduja, hakkab teile saatma järjest huvitavamaid ja tähendusrikkamaid unenägusid. 

Üks väga hea vahend, mille abil aga teadliku unenägemise kogemust saavutada, on päevane uinak. Te lihtsalt lubate endale uinaku pärast tervendavat meditatsiooni, mille käigus oma energiakeha ära puhastate. Siis on teadliku unenägemise võimalus suurem, isegi kui te unenäojooga meetodeid ei rakendada, ehkki õigete tehnikate abil suureneb teadliku unenägemise võimalus mitmekordseks. 

Tiibeti unenäojooga on väga võimas meetod teadliku unenägemise saavutamiseks, kuid see on vaid üks aspekt kuueosalisest sisemise jooga õpetusest, mida tuntakse ka nimetuse all Naropa kuus joogat. Tegemist on väga iidse õpetusega, mis toodi Indiast Tiibetisse, kuid mille juured võivad olla pärit vanast aarjalaste tuleku eelsest jumalannakultuurist. Kõige tuntum neist joogadest on sisemise tule jooga. See on seotud nabatšakraga ning põhineb nabas tule ja kuumuse äratamisel, mille abil põleb ära kogu meie negatiivne karma. Sisemine tuli on vaimne tuli, mis sisaldab tegelikult kõiki viit elementi. Väljendudes tule ja kuumusena, on see otsekui keskpäikese leek meie enda keha sees ning selle abil on võimalik kõiki negatiivseid energiaid kahjutuks teha ja tarkuseks muundada. Traditsiooni järgi oli see väga suurt vaeva nõudev praktika, milleks tuli end pikalt ette valmistada. Oluline on siiski mõista, et meie vaimne tee ei ole alati lineaarne, vaid võib toimida ka spiraalina või kulgeda labürindi printsiibil. Seega võime selle praktika mõningaid elemente ka varem oma teekonda lõimida.

Tiibeti jooga praktiseerimise tulemus on see, et meie kõrgem olemus hakkab valitsema nii meie energiakanaleid kui ka energiaid, mis neis kanalites liiguvad, samuti erilisi teadvuskristalle, mis kannavad meie teadlikkust. Sisemise tule genereerimisel koondame oma tähelepanu nabasse, kuid unenäojoogas keskendume kurgutšakrale, et saavutada eredamaid unepilte ja teadlikku unenägemist. Lisaks unenäojoogale on olemas ka selge valguse jooga, mis on samuti seotud unega, ent sügava, unenägudeta une faasiga, kus viibime teadlikult oma südames ja puhkame seal Algallika säravas valguses. See on kõige sügavam tasand, kuhu meie teadvusel on võimalik suunduda ning kus kogeme võimast tervendust, uuenemist ja energiaga laadimist. 

Unenäojooga eesmärk on seotud unenägudes teadlikuks saamisega, kuid see ei ole ainult huvitav meelelahutus, vaid tõhus praktika ja abivahend meie vaimsel teekonnal, mille lõppeesmärgiks on valgustumine kõige elava hüvanguks. Siiski on hea, kui te unenäojoogat naudite. Kui võtate seda raske tööna, siis on ka raskem tulemusi saavutada. 

Teadlikku unenägemist saab tegelikult harjutada ka päevases meditatsioonis – unenäkku teadlikku taassisenemise abil. Kui aga juba unenäos teadlikuks saate, on mõned tegevused, mida võite kohe järgi proovida. Need on:  

1) lendamine;
2) seintest ja erinevatest materjalidest läbiminek;
3) asjade ja ka iseenda kasvatamine ja kahandamine; 
4) kuju muutmine;
5) asjade paljundamine;
6) millegi loomine puhtast õhust; 
7) rändamine valgusmaailmadesse.

Unenägemine on alati seotud alateadvusega ning tavaliselt vajab see tasand meie sees väga palju tervendust. Kui alateadvus ära tervendada ja ära puhastada, siis avanevadki kõrgemad maailmad. Oma teekonna alguses võivad paljud meist kogeda plahvatuslikku avanemist ning väga võimsaid kogemusi – nii unenägudes kui meditatsioonides. Kõrgemad maailmad on meie ees avatud ning ainus probleem näib seisnevat selles, kuidas seda kõike oma igapäevaellu integreerida, nii et neist vaimsetest kingitustest ja elamustest võiks saada midagi, mis aitaks meil ennast paremini siia reaalsusesse ankurdada. Esimesele ärkamispuhangule võib aga järgneda üsna suur segadus, sest kui me oma suuremat olemust kõrgematest reaalsustest siia maailma tooma hakkame, siis ärritab see üles kõikvõimalikke vastujõude, mis nii meie enda seest kui ka väljastpoolt esile kerkima hakkavad. See on faas, mis meie vaimse teega paratamatult kaasneb. Kui me aga oma negatiivsed kogemused alateadvusesse peidame, võib meie elus olla perioode, kus unenäod on väga ebameeldivad. 

Unetasand annab meile märku varjatud probleemidest ning seetõttu on väga oluline oma unenägudele tähelepanu pöörata. Vahel me ei suuda ärkvelolekus kõikide asjadega korraga tegeleda, kõike tervendada ja ära lahendada ning nii lähevadki lahendamata teemad alateadvuse varjule. Äärmuslikul juhul võib allasurumise tulemuseks olla koguni see, et me ei näegi unenägusid või õigemini, need ei jää enam lihtsalt meelde. Muidugi ei maksa enda vastu ka liiga karm olla, sest meie sees on tasandeid, millest me ei ole algul lihtsalt teadlikud. Me võime küll ise genereerida tohutuid vastujõude, ent meil pole aimugi, kuidas me seda teeme. Suureks abiks on see, kui meil on soov ja valmisolek endale otsa vaadata. Küll siis kõik tasapisi lahti hargnema hakkab.

Unenäojooga aitab meil integreerida oma olemuse kõiki aspekte – nii kosmilist tasandit, alateadvust, unenägemist kui ka igapäevast elu. Unenäojooga praktikad on suureks abiks, et oma energiakeha puhastada ning ka selleks, et halbadest unenägudest või unenägude mittemäletamisest võitu saada. Kui saame unenäos teadlikuks, on meil alati võimalik unenäos jooksvat ja enamasti meie karma poolt põhjustatud programmi muuta ja uuele tasandile viia.

Kui soovime saada parimaks versiooniks iseendast, siis kusagilt tuleb alateadvuse puhastamist alustada. Kuigi unenäojooga on edasijõudnute praktika, on selles elemente, mis ka algajatele sobivad. Unenäojoogat praktiseerides on kõige olulisem lihtsalt see, et meil oleksid puhtad taotlused. Ja kui oleme unenägudega töötamises edukad, siis annab see väärtusliku lisaaja endaga tegelemiseks ning nii saame muuta tunnid, mida muidu magamise peale kuluvad, oma vaimse tee osaks. 

Vt ka: UNENÄOJOOGA KURSUS

laupäev, 19. mai 2018

Kolmikjumalanna meie muinaspärandis

Eestimaa muistsetest jumalannadest ning nende kohalolekut väljendavatest regilauludest, geomeetrilistest kirjadest ja müütidest saate lugeda 


Riina Grethiel Leppoja uuest raamatust 
Muistne tarkus eesti mustrites, muinaslugudes ja regilauludes 


Järgneb lühike sissejuhatus teemasse. 

Eesti vanades lugudes avaldub kolmikjumalanna sageli kolme õena. Nii on ka meie eeposes "Kalevipoeg" salapärasel Lesknaisel kolm imepärast tütart. Tegemist on kas haldjate või jumalannadega, sest nende saamislugu ei sarnane sugugi inimsünniga. Kõik kolm tütart on karjateelt leitud linnud – Salmeks sirguv kana,  tedremunast kooruv Linda ja mõistatuslik Vares, kelle edasisest elukäigust meile eeposes midagi ei räägita, kuid kelle kohalolekut kohtame nii soomlaste Põhjala Emandas kui ka Eesti regilaulude Annis. Imelised tütred üles kasvatanud Lesknaine on aga kõike ja kõiki hõlmav Kosmiline Ema ise. Salme on tema väljendus taevastel tasanditel, Linda on Suure Jumalanna emanatsioon Maa peal, kelle võimuses on luua kuldajastu, ning Ann on Lesknaise looritatud kohalolek hämaramatel aegadel. 

Linda on Suure Jumalanna armastuseaspekt, kelles väljendub võime kehastada oma tõelist olemust füüsilisel tasandil ning luua kuldajastut. Linda sünnib tedremunast, mis juba iseenesest viitab ebamaisele päritolule. Mütoloogilises kontekstis on ta kas Hüperborea neitsi, haldjas või hiid, kelles on esindatud meie põhjamaise päikesejumalanna eluandev kohalolek. Ta sarnaneb keltide Brigidile ning on elav kuldnaine, Kuldne Emand ning meie rahva vaimne olemus. Olles ka iidse Lindjumalanna võrdkuju, on Linda kuldajastus vibreeriva reaalsuse looja. Ta ei luba ennast ahistada ega ära kasutada, vaid tõmbub aegade karmistudes maailmast eemale. Legendi järgi Linda muutub kiviks ehk kristalliseerub ning ongi seetõttu leitav eelkõige loodusest ja Maast enesest. Tema olemus on ühinenud Maa-Emaga. 

Salme on Suure Jumalanna tarkuseaspekt, taevane tähetulv, kes ühendab meid kosmilise algkoduga ning kellest lähtuvad kosmilised kiired, mis toovad kaasa kogu universumi tarkuse ja tervendava Algallika valguse. Salme näol on tegemist ka endisaegse jumalannaga, keda veel natuke üle saja aasta tagasi igas Eestimaa nurgas austati ja armastati. Siiski ei nimetata teda alati Salmeks, sest setod näiteks kutsuvad Tähemõrsjat hoopis Kureneiuks ning seostavad teda mitte kana, vaid kurega, kes on paljudel rahvastel hinge sümboliks. Salme lauludes saab nähtavaks üks vaimse teekonna tähtsamaid eesmärke – puhastada meie sisemine mina ehk hing ning ühineda oma kõrgema mina taevaliku valgusega, mida laulus sümboliseerib täheenergia. Tähe laskumine toob kaasa valguskeha aktiveerumise ning Salme olemuse plahvatusliku avardumise. Salme laulus kirjeldatakse seda vaimset sündmust Tähe ja Salme pulmana, mis vaimsel tasandil sümboliseerib hinge valgustumist ning ülendumist kõrgemale teadvustasandile. Kurg sümboliseerib egiptuse mütoloogias Ba’d ehk hinge – ainulaadse isiksuse tähenduses. Kreeka mütoloogias seostatakse kurge Heraga, kes on samuti taevane jumalanna. Setodel esineb kurg lauludes sagedasti muinasjutulise tegelasena, kelle sünonüümiks on kuldneiu või kõrge neiu. Ta kannab peas kuldkübarat ja jalas vaskkingi, teda kimbutab salakaval talvik ehk tihane ning teda seostatakse ka kärjega. Kurg ja kärg on riimuvad sõnad, aga kuna see on seto lauludes nii sagedane paralleel, tekib paratamatult seos kärje kui geomeetrilise kujundiga ehk heksagooniga.

Tähed ja tähtedele kippumine on Eesti regilauludes üldse läbiv teema ning tähtede poole tõmbab eelkõige neid neidusid, keda meie mütoloogias ilmaneitsiteks või ilmatütardeks nimetatakse. Kuna ilm ei tähenda antud kontekstis mitte ilmastiku nähtusi, vaid kosmilist maailmaruumi, on ilmatütred eelkõige Suurest Tühjusest ilmuvad taevased naised või haldjad, keda budistlikus traditsioonis daakinidena tuntakse. Vahel kehastuvad need taevased naised ka inimeste hulka ning siis on nende ülesandeks vahendada Suure Jumalanna tarkust ja kohalolekut. Kuni nad pole veel enesest täielikult teadlikuks saanud, ei ole neil siin maailmas kerge ning sageli tunnevad nad end inimeste seas otsekui võõrsil, kippudes tagasi taevastele tasanditele ehk kõrgematesse dimensioonidesse – daakinide või kõrghaldjate puhastesse maailmadesse. Siiski proovivad nad Maa peal olles anda endast parima, et kõrgsageduslikke energiaid ka polaarsele olemistasandile ankurdada. See tegevus väljendub Loomislaulus pesa punumises ja munade munemises, samuti poegade jagamises. Eesmärgiks on rahumeelse ja küllusliku elukeskkonna loomine, kus on parimad tingimused nii õnnelikuks eluks kui ka vaimseks kasvuks.
Kuna Lesknaise tütardes väljendub kolmikjumalanna printsiip, mis tähistab Ilmatari ehk Taara erinevaid ilmumiskujusid, siis näeme, et puhaste ja valgustkiirgavate aspektide kõrval võib meie kolmikjumalanna võtta ka tumedama ja sõjakama kuju. Kolmikjumalanna väeaspekt on täiesti teistsugune olevus, kes ilmub „Kalevipoja“ eeposes varese kujul. Nimelt on vares see kolmas linnuline, kelle Lesknaine kana ja tedremuna kõrvalt karjateelt leiab. Eeposes on ta nimeta õde, kellest pikemalt ei räägita. Seevastu lauludes on just sellest õest Salme kõrval päris palju juttu ning enamasti kutsutakse teda Anniks või Anneks. Ann ehk Aka on Suure Jumalanna väeaspekt, kuu ja ürgmeri, mis väljendab sukeldumist alateadvusesse.  

Ann on väga praktiline, kuid siiski taltsutamatu jumalanna, kes elab edasi inimeste hulgas. Ta ei lahku Sise-Maa puhastele tasanditele ega tõuse Taevasse. Ann on teatud mõttes olemas igas naises. Eeposes on küll öeldud, et varesest sai orjatüdruk, kuid on täiesti võimalik, et tol ajal lihtsalt ei mõistetud Suure Jumalanna looritatud aspekti ning prooviti tema tähtsust vähendada. Regilauludes käivad ka Annil kosjas Kuu ja Päev, tema aga abiellub orjaga ning jääb orjuseaegadel Maa peale inimeste lähedusse, tehes meie rahvaga kogu raske teekonna kaasa. Siiski erineb ta inimestest, sest tal on erilised võimed. Näiteks suudab ta lüpsta kurge ja valmistada kurepiimast kooke. Ta võib ka kure kulda voolama panna. Ühes laulus on kirjeldatud, kuidas Ann lööb kurele küüru pihta ning kui kurest kulda hakkab voolama, keerab ta kullast kera ja viskab selle merre. See kera viib sõnumeid Anni viiele vennale ja ühele õele. Kes on Anni vennad, seda me ei tea, ehkki tõenäoliselt on tegu suurte vägilaste, haldjate ja jumalatega, kuid õde, kellega Ann telepaatilisel teel suhtleb, võib olla nii Maa sisse varjule läinud Linda kui ka taevasse tõusnud Salme. 



Helga Johanna Leppoja. Linda, Salme ja Ann 


teisipäev, 10. oktoober 2017

Tarkus: oma kõrgema mina väljendamine


Sanaya Romani raamatust "Ärkvelolekust tulenev vägi" 


Kui saad teadlikuks end ümbritsevast energiast, hakkab sisemine tarkus sind selle mõistmisel abistama. Sa hakkad aru saama, et kõik sinuga toimuv juhtub ainult selleks, et aidata sul veelgi kõrgemale tasandile tõusta. Niipea kui nõustud uskuma, et kõik asjad on loodud sinu kõrgemat hüve silmas pidades, hakkabki see nii olema. Positiivne lähenemine loob su ümber toetava ja hoolitseva keskkonna, mis laseb energial su elus voolata, selle asemel et sinu vastu töötada. 

Tarkus on võime teadvustada seda, mis su ümber toimub, näha kõrgemat tõde ja väljendada ennast kaastundlikult. Tarkus muudab universumi sinu ümber sõbralikuks paigaks. Usk sellesse, et kõik sünnib sinu enda hüvanguks, võtab negatiivselt energialt võimu. 

Sa tunned end hästi, kui toimid oma sisemisest tarkusest lähtudes. Sa tead, et peatusid hetkeks, võttes endale aega, et järele mõelda, ning pöördusid siis juhiste saamiseks eneses olevate kõrgemate tasandite poole. Sel viisil loodu kannab endas kõrgemat vibratsiooni. Sa oled oma tarkusele korduvalt tuginenud. Kasuta mälestusi selleks, et täita oma teadvus nägemusega endast kui targast inimesest, selle asemel et meenutada neid kordi, mil sa nii targalt ei käitunud. 

Energiast teadlikumaks saades hakkad sa vähemal või rohkemal määral tajuma teiste inimeste mõtteid ja tundeid. Energiale avanedes hakkad saama universumilt rohkem informatsiooni ja abi. Tarkus aitab sul seda infot töödelda ja sõnumeid tõlgendada. 

Sinu maailmavaade on sulle omane maailma kogemise viis. Selle asemel et mõelda: "Kõik on minu vastu" või "Küll on kahju, et nii juhtus", vaata sündmusi kõrgemast perspektiivist ja saa aru, et kõike, mis sinuga juhtub, võib vaadelda positiivsena. Just selles väljendub su hinge tarkus, kuna hing püüab alati aidata sul näha oma elu kõrgemast vaatepunktist.

Armastuse valimine hinnangute andmise asemel neutraliseerib negatiivse energia.

Tarkus tuleb südamest. Tark süda embab kõiki inimesi kaastundega, sõltumata sellest, millisele astmele nad oma hinge arengus on jõudnud. Ta läheneb inimestele armastuse ja ühtsuse tundega ning mitte kriitilise meelega. Tark inimene teab, et kui ta tunneb end vähem arenenud hingedest eraldiseisvana, siis eraldab ta ennast ka neist, kes on rohkem arenenud, ja aeglustab niimoodi enda ülespoole suunduvat teekonda. Armastusega vaadates on aga igasugune energia ilus. 

Tarkus on võime teada, mis on sinu elus oluline ja mis mitte, mis on segavad asjaolud ja mis on sinu hinge kutsumus. See on võime sorteerida vastuvõetavat teavet ning valida selle hulgast ainult need asjad, mis aitavad kaasa sinu heaolule. Sinu elus võib olla asju, mida sa tahad korda saata, aga sul pole kunagi nende jaoks aega: sind segavad kodused tööd, telefonikõned, teiste inimeste nõudmised. Tarkus on võime teada, millised tegevused teenivad sinu kõrgemat eesmärki ja millised tõmbavad sind rajalt kõrvale. Sa võid mõelda oma elu täitvad inimesed, mõtted ja sündmused positiivseteks, jõuduandvateks ja toetavateks. Sa võid luua isikliku keskkonna, mis teeb sulle head ega kahjusta sind. 

Tarkus on oma mõistuse ja selle toimimisreeglite tundmine. Sinu mõistus on imeline õppevahend. Kuna mõistus tahab sind pidevalt õppima motiveerida, ei saa tal sellest kunagi küllalt. Ükskõik, mida sa ka ei tee, sinu mõistus tahab alati liikuda järgmise asja juurde. Ennast oma mõistusega samastades tunned sa end alati täitmatu ja rahuldamatuna. Samastades ennast oma sügavama olemuse – hingega –, jõuad aga sisemise rahulolu ja rahu tunneteni. Sügavam olemus on sinu osa, mis kogeb tundemaailma ja otsustab, milliseid mõtteid mõelda.

Selle asemel et madalaid mõtteid eemale tõrjuda, neutraliseeri need, hakates mõtlema positiivseid mõtteid.

Sa saad seda, mida kujustad. Kasvamisprotsessi juurde kuulub oskus valida, kuidas kujustada kõrgemaid asju. Õpi ennast samastama oma olemuse sügavaima osaga – selle osaga, kes otsustab, millised mõtted su peas ringlevad; selle osaga, kes valib tunnete, reaktsioonide ja igatsuste seast välja olulise. Arenedes kasvab su võime töötada oma mõistusega, et hoida seal kõrgeid ja positiivseid mõtteid. Treenitud mõistusega inimesed suudavad hoiduda masendusest või vihast isegi siis, kui neil on mured: nad teavad, et nende meelde ei jää püsima midagi, mida nad ise pole sinna kutsunud ega välja valinud. 

Kui oled kellegi peale vihane, siis võid kas oma viha väljendada või selle vabastada. Viha väljendamine ja selle saatmine maailma sõnalises vormis; püüd kindlustada, et keegi sind ära ei kasuta, ning inimestele oma pahameele teatavaks tegemine – see kõik tõmbab ligi veelgi rohkem neid energiaid, mida sa vältida tahad. Kui aga oma viha vabastad, siis ei asu see enam sinu sees ning sa ei tõmba seda endale rohkem ligi. Kui vabastad selle, mis sind vihaseks, kurvaks või süüdlaslikuks tegi, siis ei kutsu sa seda rohkem oma ellu. Sa võid teha valiku vabastada oma tunded viha väljendamata, sest määrad isiklikult ja täielikult kõike, mis sinuga toimub. 

Sulle võib näida, et sul pole piisavalt kontrolli asjade üle, mis sinuga aset leiavad, aga sa suudad kontrollida, kuidas sa neile reageerid. Sina valid, kuidas sa tahad reageerida. Võid valida vastused, mis lasevad sul ennast hästi tunda. Vabasta oma pahameel, selle asemel et seda väljendada. Vabasta oma vihkamine, selle asemel et seda väljendada. Siis ei saa ka teise inimese pahameel või vihkamine sinuga haakuda, kuna sinus puudub see koht, mis seda ligi tõmbaks. Anna andeks ja ole suuremeelne, sest just selline vastus vihale laseb sul vihast kõrgemale tõusta.

Tarkus on võime eristada, millistele sõnumitele tähelepanu pöörata ja millised lahti lasta.

Kui inimesed räägivad sinuga vihasel toonil ja ütlevad inetuid või ebaõigeid asju, siis parim, mida sa teha võid, on õppida neile andeks andma. Tark oleks õppida mitte reageerima teistes inimestes esilekerkivale negatiivsusele või hirmule. Hoia oma süda avatuna ja lähtu armastavast, kaastundlikust ja kõrgemast perspektiivist. Paljud inimesed räägivad rasketest aegadest, süüdistavad teisi ja tekitavad oma sõnade ja pahameele kaudu negatiivseid tundeid. Õpi, kuidas vihasest reaktsioonist hoiduda, keskendudes selle asemel teistele asjadele. 

Püüa vältida solvumist, sest see on sama halb kui teise solvamine. Solvudes lood sa enda ümber negatiivset energiat ja sind ümbritsev energia võib samasuguseid võnkeid veelgi rohkem ligi tõmmata. Solvudes sulged sa oma südame ja pöördud ära ühendusest oma hingega. Kui inimesed väljendavad sulle oma viha või hirmu, siis ära solvu, sest need tundmused lähtuvad nende väikesest minast. Õpi keskenduma nende kõrgematele minadele, kuna tood ümbritsevates inimestes esile selle, millele keskendud ja millele tähelepanu pöörad. 

Teiste inimeste kõrgemale minale keskendudes tõmbad sa ligi kõrgemaid mõtteid ka enda kohta. Märka seda, et teised annavad endast parima. Oluline on taibata, millal inimesed ei lähtu sinuga rääkides oma kõrgemast minast. Vasta neile kaastundlikult, nagu vastaksid väikesele lapsele, kes ei oska paremini. Anna neile andeks ja lase nende sõnadel minna. Inimesed ei saa sulle haiget teha. Ainult sina ise valid, kas sa saad haiget – ja see sõltub sellest, kuidas sa reageerid. Selline käitumine annab sulle suurima võimu – sa suudad kontrollida maailma, mida koged. Oma reaktsioone kontrollides võid sa otsustada rõõmu ja rahu kasuks ning sel viisil muuta oma maailma. 

Õpi vältima tühist ja ebaolulist, et sind võetaks kuulda siis, kui räägid olulistest asjadest. Õpi aktsepteerides mööda vaatama asjadest, mis pole olulised, et saaksid tähelepanu pöörata nendele, mis seda on. Treeni oma keskendumisvõimet ja teadlikkust, et ära tunda ilu ja harmooniat – nii näed sa kõiges headust ja tarkust. Ole avatud kõigele, mis on toetav, armastav ja hoolitsev. 

Kes on armastav enese suhtes, on alati armastav ka teiste suhtes.

Õpi vahet tegema oma isiklike soovide ja teiste inimeste ootuste vahel. Võimet teha enda jaoks õigeid valikuid saab omandada niimoodi, et kaasad oma kõrgema mina. Kui avastad endas raskustunde või vastupanu, siis võta aega, et sügavamale vaadata. Kõik, mis on sinu jaoks õige sügavamal tasandil, on õige ka teiste inimeste jaoks. Kas oled sundinud ennast kellegagi kuhugi minema, kuna tundsid end kohustatud olevat, ning avastanud siis, et ka tema ei tahtnud tegelikult sinna minna? Kas oled mõne kohtumise tühistanud ning avastanud, et ka teine inimene oli valmis sulle helistama, et sama teha?  

Luba endal valida, milliseid energiaid kogeda ja endasse võtta ning millistest energiatest vabaneda, lastes neil minna oma teed. Võib-olla on sinu elus praegu palju olukordi, kus teised tahavad sinult midagi, on sinus pettunud või süüdistavad sind oma ootuste mittetäitmises. Tarkus tähendab õppida eristama sinule kuuluvat – sinu mõtteid ja sinu ootusi – sellest, mis lähtub teistest inimestest. 

Kuidas oma isiklikku energiat teiste omast eristada? Tihti ei saa sa sellest enne aru, kui oled teise inimese energia juba endasse võtnud. Kui sa näiteks elad kellegagi koos ja sel inimesel on väga konkreetne seisukoht mõnes moraaliküsimuses, siis võib juhtuda, et hakkad jagama sama seisukohta. Kui lahku lähete, avastad sa, et sinu seisukoht muutub. Sel juhul oled sa mõneks ajaks endasse võtnud teise inimese uskumused. Sageli ei saa sa ka aru, kas mõnel juhul on tegemist sinu sooviga või mitte, enne kui oled seda täita proovinud. Võid avastada, et sulle meeldib tulemus, aga võid ka avastada, et ei meeldi. 

Vahetevahel tood sa kasvamisprotsessi käigus enda ellu teiste inimeste energiaid: sa proovid elada teiste reeglite, põhimõtete ja väärtushinnangute järgi, et teha kindlaks, kas need kuuluvad ka sulle. Võib-olla aga valid välja need inimesed, kes sinuga sarnaselt mõtlevad. Sel juhul seisneb sinu õppetund selles, kuidas lasta olla neil, kes mõtlevad erinevalt. Ei maksa ennast süüdistada, kui lükkad kõrvale teise inimese vaated või uskumused, isegi juhul kui need uskumused näivad olevat väga moraalsed või sobivad sellega, mida inimesed õigeks peavad. Sama kehtib kogu universumis tajutava energia kohta: kui miski sinu puhul ei toimi, siis pole põhjust sellest kinni hoida.

Tarkus on võime teada, millal tegutseda ja millal mitte.

Tarkus ei ole mõistus, kuigi see sisaldab mõistuslikku tegevust. Sinu mõistus korjab kokku kõik faktid ja üritab teadaolevate andmete põhjal otsuseid teha. Tarkus kasvab välja intuitiivse teadmise ja intellektuaalse teadmise ühendamisest. See aitab sul teada saada, millised impulsid lähtuvad sinu madalamast loomusest ja millised sinu kõrgemast minast. 

Mõistus käib sulle sageli välja terve hulga ideesid. Sinu elus võib olla rohkem võimalusi, kui sa teostada suudad. Ära mõista end hukka, kui ei suuda ennast tegutsema sundida olukorras, mis näib kuldse võimalusena. Kuula sügavamat arusaamist, mis sosistab sulle: "Oota." Kui mõistus käsib sul oodata, aga sisehääl palub tegutseda, siis usalda viimast – riski ja asu tegutsema. 

Sa võid küsida: "Kuidas demonstreerib oma tarkust suur meister?" Tema teaks, millal olla karm ja järeleandmatu ning millal armastav ja suuremeelne. Alati ei ole tark inimestele kõike anda, mida nad väidetavalt vajavad. Väikesed lapsed arvavad, et lõputu kogus maiustusi teeb nad õnnelikuks. Täiskasvanu aga teab, et korralik toitumine on lõpptulemusena laste jaoks parem. Vahel on vajalik, et hoiad lihtsalt teistest inimestest kõrgemat pilti ning aitad ka neil endil seda nägema hakata, selle asemel et nende soove täita. Sa võid olla isegi sunnitud neile keelama asju, mida nad enda meelest vajavad. Need, kellel on palju raha, on avastanud, et raha jagamine ei lahenda inimeste probleeme. Tegelikult loob see tihti probleeme juurde. Sul võib olla piisavalt raha, et seda rahapuuduse all kannatavatele sugulastele laenata, kuid sinu tark mina teab, et nood on loonud antud olukorra selleks, et õppida. Sinust võib olla rohkem kasu, kui aitad neil avastada nende kõrgemat eesmärki ja julgustad neid tegelema asjadega, mida nad teha armastavad, selle asemel et neile raha jagada – raha jätkub küll mõneks ajaks, kuid lõppkokkuvõttes pole sellest abi. Tõepoolest, kui raha on otsas, on olukord täpselt samasugune kui alguses. Tarkus on oskus õpetada inimest kala püüdma, mitte talle kala kätte anda. 

Tarkus on teadmine, millal aidata ja millal mitte. Näiteks, kui lapsed õpivad uut oskust, võib sul tekkida kiusatus vahele segada ja näidata, kuidas asja paremini teha. Aga lapsed ei saa õppida, kui nad ise ei proovi – seega pole oluline, kui hästi või halvasti millegi tegemine neil alguses välja kukub. Sa pead oma tarkuses vaikseks kõrvalseisjaks jääma ning laskma neil katse ja eksituse meetodil õppida. Sama kehtib su sõprade ja lähedaste kohta. Tihti juhtub, et kõige armastavam tegu, mida sa inimeste heaks teha saad, on nende kõrval seista ajal, mil nad oma õppetunde läbivad. Sekkudes ja nende päästjaks hakates võid neilt võtta nii õppetunnid kui ka kasvamise, mida konkreetne olukord neile võimaldas. Sel juhul peavad nad selle olukorra enda jaoks uuesti looma. Sa saad neile oma abi pakkuda, saates valgust ja aidates neil mõista, mida nad sellest olukorrast õpivad. Tark tegutsemine ei pruugi alati lihtne olla, sest tihti on olukorras, kus inimesed raskeid ja valusaid koge-musi saavad, lihtsam vahele segada ja inimesi päästma hakata, kui jääda kõrvalseisjaks ja pealtvaatajaks. 

Tähtis on tunda kaastunnet, mitte haletsust.

Haletsus on kahjutunne, mis tekib siis, kui keegi on õnnetu ja kannatab. Kaastunne on aga arusaam, et see, mis toimub, on vajalik antud inimese kasvamiseks, ning seda mõistes püüad aidata ka temal seda näha. Kaastunne annab ebaõnnele või halva sündmusena tajutavale kogemusele kõrgema tähenduse. Saa aru, et kui inimesi haletsed, hakkad sa nendega koos vibreerima ja võtad nende madalama energia endasse. Kui aga lähtud kaastundest, oled kaitstud ka teiste negatiivsuse eest. 

Enesele kindlaksjäämine teiste inimestega suheldes ei pruugi üldse lihtne olla, kuid see võib osutuda suuremaks kingituseks kui soov kogu aeg hea inimene olla. Kindlasti on sul olnud sõpru, kellele sa muudkui annad ja annad, aga nad ei hinda su tegevust. Kui sinupoolsetest abipakkumistest kasu pole, siis on aeg oma energia mujale suunata. Sa riskid sellega, et lühikese aja vältel sind ei sallita, kuid pikemas perspektiivis on sul oma kõrgema tarkuse järgmisest ainult kasu. 

Üks olulisemaid kingitusi, mis sa teistele teha saad, on täpne, korrektne ja kaastundlik tõe edastamine. Selleks et teada, mida öelda ja mida mitte, on vaja suurt tarkust. Kui sa kahtled, kas kellelegi midagi öelda või mitte, siis suundu vaikusesse ja süüvi endasse. Kui tundub, et sellest on inimese kasvamises abi, siis räägi talle. Kui aga tundub, et see oleks nagu hane selga vesi või et inimene osutaks vastupanu, siis hoia see teadmine endale. Kui pead silmas isiklikku omakasu ja tahad panna teist inimest vastavalt oma soovidele midagi tegema, siis on parem vaikida. Isiklik omakasu ei saa olla tõelise abipakkumise alus. Nii vaikimine kui kõnelemine õigel hetkel on aga väe väljendus. 

Peatu hetkeks, enne kui sa midagi ütled, ja mõtle järele: "Kas see, mida ma öelda kavatsen, teenib selle inimese kõrgemat hüvangut?" See on tarkusest lähtuv toimimine. Tark inimene valib oma sõnu väga hoolikalt. Enne rääkima hakkamist küsib ta endalt: "Kuidas see, mida ma ütlen, aitab teistel inimestel kasvada?" Kui edastatav info ei teeni teist inimest mitte mingil moel, siis jätab tark inimene selle ütlemata. Iga kord, kui saadad välja kõrget ja tarkusel põhinevat energiat, tõmbad sa seda ka ligi. 

Saa teadlikuks selle hinge arengutasandist, kellega sa koos oled. Ära oota, et teise klassi õpilane teaks veatult korrutustabelit. Ole ümbritsevate vastu õrn. Igasugune negatiivne energia, mis sinu suunas saadetakse, on seotud ainult teiste inimeste hirmudega ja sellele pole vaja hirmuga vastata. Sinu väljakutseks on kasutada sisemist tarkust, et vaadelda kõiki olukordi kõrgemast perspektiivist. Samuti selleks, et vabastada energia, mida sa kogeda ei taha, ning lähtuda oma armastavast ja kaastundlikust keskmest, pööramata tähelepanu sellele, milline on sind ümbritsevate inimeste võime armastada. 

Ole juht. Julge tark olla! Julge olla see, kes on kõige armastavam, kaastundlikum, avatum ja haavatavam. Ole teistele eeskujuks: ei ole vaja oodata inimestelt, et nemad peaksid end esimesena avama ja tarkust väljendama hakkama. Peagi avastad, kui suur vägi on ühel avatud, targal ja armastaval inimesel teda ümbritseva universumi transformeerimiseks.

MÕTISKLUSHARJUTUS 

1. Istu vaikselt ja lõdvestu. Mõtle järgmisele päevale ja nädalale. Millised sinu plaanidest on tõeliselt olulised ja mis on vaid mõttetu sagimine, mille võiks vabalt ära jätta? 

2. Kas mõni neist asjadest, mida sa plaanid järgmisel päeval või nädalal teha, on kohustus või kellegi teise ja mitte su enda soov?

3. Mõtle inimesele oma elus, kes sinult midagi tahab. Viibi vaikuses ja kaasa oma targem mina. Kas sul on midagi sellele inimesele anda peale selle, mida tema arvab vajavat – s.o midagi, mis tõeliselt tema huve teenib? 

4. Mis võiks olla sinu tänane kõige olulisem tegu? Otsusta, et teed selle ära. 




pühapäev, 8. oktoober 2017

„Seitse taoistlikku meistrit“ – sissejuhatus taoismi salaõpetuste juurde


Eva Wongi "Seitse taoistlikku meistrit" (Valgusesaar 2017) on haarav lugu seitsme reaalselt elanud inimese vaimsest teekonnast ning romaani vormis käsiraamat taoistlikest salaõpetusest. Romaan põimib ühte ajaloo ja legendid ning selle ajatuks põhiteemaks on lahti mõtestada inimeseks olemise sügavaim mõte ja tähendus, mis erinevate inimeste puhul üsna erinevalt avaldub. See raamat sisaldab nii üldinimlikku tarkust kui ka põnevaid lugusid seitsme meistri – ühe naise ja kuue mehe – ning nende õpetaja elust 13. sajandi Hiinas. Vaatamata kõigi tegelaste püüdlusest valgustuda ning saavutada surematus, on see siiski eelkõige jutustus nende inimeste maapealsest teekonnast ja seal ettetulevatest seiklustest ja väljakutsetest, mida nad paratamatult lahendama peavad. See inspireeriv raamat on meie kõigi sisemisest muutumisest ja vaimsest kasvust, mida kogeme, kui oma tõelise olemuse avastamise teekonnale asume.


Katkend raamatust:
Isand Wang kohtub surematutega ja jõuab valgustumiseni

Talv möödus ja kätte jõudis kevad. Aasta kolmanda kuu kolmandal päeval lahkus Wang salaja kodust ning rändas kahekümne miili kaugusel asuva silla juurde, kus ta oli kolm kuud tagasi kahe surematuga hüvasti jätnud. Ta istus silla juurde maha ning ootas kannatlikult, vaadates aeg-ajalt ringi, veendumaks, et ükski rändur ilma tema teadmata mööda ei läheks. Äkitselt kuulis Wang, et keegi hüüab ta nime. Selja taha vaadates nägi ta oma kahte vana kaltsudesse riietatud sõpra. Nood naersid ja hüüdsid: „Isand Wang mitte ainult ei pidanud kokkuleppest kinni, vaid saabus isegi varem!“ Kuld-On-Raske ja Tühi-Meel Ch’ang astusid silla poole. Otsekohe viskus Wang nende ette põlvili ning kummardas palju kordi. „Võimsad surematud, mul on suur au teid jälle näha. Andke mulle andeks, et ma oma rumaluses ja piiratuses teid juba eelmisel kohtumisel ära ei tundnud. On suur õnn teid täna taas kohata ja ma loodan, et te õpetate mind ja juhatate mind Tao juurde.“

Kerjused naersid südamlikult. Wang võis näha neid ümbritsevat valgust. Nende silmad kiirgasid ning nende pilk läbistas kogu tema olemust. Äkitselt muundusid kerjused rabava väljanägemisega meesteks. Ühel neist oli seljas lihtne lühike tuunika ja jalas pikad püksid. Tema juuksed olid seotud kõrvade kohal korralikult kaheks sõlmeks. Habe oli pikk ja voogav. Käes hoidis ta hanesulest lehvikut ning seljal kandis pudelkõrvitsat. See polnud keegi muu kui surematu Chung-li Ch’üan. Teine mees oli riietatud pikka kollasesse taoistirüüsse. Ümber tema pealaele kinnitatud juuste oli seotud pearätt. Tema nägu oli roosikarva ja särav. Ta habe oli väga pikk, kuid samas must. Tema pilk oli läbitungiv ja tema meelerahu suursugune. Tema seljale oli kinnitatud pikk mõõk, millega sai lõigata läbi kõik illusioonid ning kogu maailma tühisus. Ta oli Puhta Yangi Patriarh, surematu Lü Tung-pin. Wang heitis kohe nende jalge ette.

Surematu Lü ütles: „Muistsetel aegadel olid inimesed ausad ja alandlikud. Seepärast aitasid surematud oma õpilastel kõigepealt välja arendada maagilised võimed, enne kui tutvustasid neile sisemise alkeemia tehnikaid. Praegusel ajal pole aga inimestel enam nii tugevat tahtejõudu. Ma kardan, et kui nende kätte usaldada taoistliku maagia juhised, kasutaksid nad neid vaid enda teenimiseks ning unustaksid südame ja keha harimise. Sel juhul oleksid nad lõpuks Taosse jõudmisest veelgi kaugemal kui õpinguid alustades. Seega õpetame me sulle kõigepealt sisemise alkeemia meetodeid. Kui su süda ja keha transformeeruvad, pole ühtki imetegu, mida sa ei suudaks sooritada. Hari oma südant, sest vaid su algupärane süda näeb seda, mis on tõeline. Need on tõelise tõe õpetused. Jäta need hästi meele.“

Seejärel andis surematu Lü Wangile edasi sisemise alkeemia põhitõed ja -meetodid. „Reaalsus on see, mis on tõeline, mitte võlts. Igal inimesel on õige süda. Kui aga õige süda teelt eksib, läheb see vastuollu oma tegeliku olemusega. Igal inimesel on õige kavatsus. Kui õige kavatsus teelt eksib, läheb see vastuollu oma tegeliku olemusega. Igal inimesel on õige tunne. Kui õige tunne teelt eksib, läheb see vastuollu tegeliku olemusega. Kavatsus, mis pärineb õigest südamest, on õige kavatsus. Kavatsus, mis on kalkuleeriv ja omakasupüüdlik, pole tõeline. Tunne, mis pärineb õigest südamest, on õige tunne. Tunne, mis kätkeb enesetähtsustamist, pole tõeline. Mis on õige süda? Õige süda on algupärane olemus. Õiget südant tõmbab headuse poole. Tunne ja kavatsus tulenevad südamest. Kui süda on tõene, on ka tunne ja kavatsus tõesed. Õige südame kultiveerimine on algupärase olemuse kultiveerimine. Algupärane olemus on Taeva loomuliku voolu ilming. Paljud, kes järgivad Tao teed, pole veel vabanenud egoistlikest mõtetest. Kus on ego, seal ei saa õige süda esile kerkida. Vaid vaikuses ja vabana ihadest on võimalik juurutada oma algupärast olemust. Need, kes otsivad Taod, peavad alustuseks hakkama eristama tõelist ja mittetõelist tunnet, tõelist ja mittetõelist kavatsust. Kui õpid neil vahet tegema, siis õpid tundma ka õiget südant. Kavatsust ja tunnet saab tundma õppida, jälgides oma igapäevast käitumist. Kui su teod pole siirad, siis õige tunne eemaldub. Kui su sõnad on võltsid, siis eemaldub õige kavatsus. Kui sa soovid järgida Taod, pead välja juurima kiindumused, mis kallutavad õige kavatsuse ja õige tunde teelt kõrvale. Lase oma tegusid juhtida oma algupärasel olemusel, mitte egol. Ära kõhkle oma püüdlustes headuse poole. Siis kerkivad esile sinu tõeline süda, tõeline tunne ja tõeline kavatsus ning sa pole enam Taost kaugel. Need on tõelise tõe õpetused.“

Seejärel õpetas surematu Lü Wangile „vundamendi ladumise“, „katla ja ahju paigaldamise“, „tulede süütamise“ ja „ravimtaimede kogumise ja nõu pitseerimise“ viise. Wang kummardas sügavalt ja tänas surematuid palju kordi. Siis ütles surematu Lü talle: „Pärast seda, kui oled jõudnud Taosse, pead minema Shan-tungi provintsi ning koguma kokku seitse õpilast, kelle saatuseks on saada sinu poolt Taosse juhatatud. Pea meeles seitset kuldset lootoseõit, mis me sinu hoolde usaldasime.“ Siis muutusid kaks surematut säravaks valgusesambaks ja kadusid. Sügavais mõtteis seisis Wang kaua aega, kuni kuulis selja taga samme. Ta pöördus ning nägi kaht teenrit enda poole jooksmas. „Kui käskijanna avastas, et te olete kogu päeva ära olnud, saatis ta meid teid otsima. Ta kartis, et olete ohtu sattunud. Isand, palun tulge koos meiega koju, et käskijanna ei muretseks.“ Wang suundus teenrite järel koju, korrates mõttes kahe surematu sõnu ja juhiseid.

Koju jõudes läks Wang kohe oma tuppa ja sulges ukse. Kuuldes, et abikaasa on naasnud, suundus tema naine töötuppa ja leidis Wangi vaikselt ja mõttessevajunult istumas. Naine kõnetas teda vaikselt: „Abikaasa, sa olid sihitult ringi uidates terve päeva ära. Kui külainimesed sinu veidrat käitumist märkavad, kaotad sa oma maine ning sind naerdakse välja. Mida ma tegema pean?“ Samal ajal mõtles Wang surematu Lü sisemist alkeemiat puudutavate juhiste peale. Ta oli naise kohaloleku täielikult unustanud, kuni kuulis sõnu: „Mida ma tegema pean?“ Jahmunult jõllitas Wang naist ja pomises: „Mida ma tegema pean? Mida ma tegema pean?“ Nähes Wangi segaduses ja häirituna, lahkus naine vaikselt ruumist.

Üksi jäänud, ütles Wang endale: „Kui mind kogu aeg niimoodi segatakse, kuidas saan ma siis keskenduda ja sisemist alkeemiat praktiseerida? Ma pean midagi välja mõtlema, kuidas end maise maailma sekeldustest eraldada.“ Ta mõtles kaua ning leidis lõpuks lahenduse. Teeseldes, nagu oleks teda tabanud rabandus, hakkas ta käituma nii, nagu oleks kaotanud mälu ja kõnevõime. Ta tõi kuuldavale mõttetusi ja oigas sageli, nagu oleksid tal valud.

Tihti lamas ta lihtsalt tühjusesse vahtides voodis. Wangi seisundit nähes oli tema abikaasa väga murelik ja häiritud. Arst vaatas Wangi läbi ja leidis, et tema pulss on igati normaalne, ning kui välja arvata Wangi veider käitumine, ei avastanud arst ühtki märki haigusest. Lõpuks ütles ta: „Isand Wangi on tabanud kerge rabandus. Ma kirjutan välja mõningad rohud. Ta taastub õige pea.“ Kuid mõne kuu möödudes oli kõigile selge, et Wangi paranemine ei toimu nii kiiresti.

Pärast oma võltshaigusesse jäämist vabastas Wang end täielikult kõigist perekonnaäriga seotud kohustustest. Tema naine võttis enda peale nii äri juhtimise kui ka kõik igapäevaeluga seotud asjatoimetused, seega ei jätkunud tal enam kuigi palju aega abikaasa juures käimiseks. Ka sugulased ja tuttavad hakkasid tasapisi Wangi „haiguse“ ja veidra käitumisega harjuma ning jätsid ta rahule. Enamik neist lihtsalt leppis olukorraga ja tõdes: „Kahju, et oma parimates aastates rikast ja lugupeetud meest tabas selline ravimatu haigus.“

Wang sai nüüd rahus sisemist alkeemiat praktiseerida. Teda külastas vaid tema isiklik teener, kes tõi talle kolm korda päevas süüa. Nii kestis see kaksteist aastat. Selle aja jooksul saavutas Wang sisemise transformatsiooni tasandi, mis lubas tema vaimul tahte abil kehast lahkuda ning sellesse siseneda. Teades, et ta on oma õpingud lõpetanud, võttis Wang endale taoistliku nime Wang Ch’ung-yang. „Ch’ung-yang“ tähendab yang’i olemuse tagasivõitmist.

Ühel päeval mediteerides kuulis ta, kuidas üks selge hääl tema nime hüüab. Hääl ütles: „Wang Ch’ung-yang, tõuse otsemaid Taevastelt Isandatelt juhendite saamiseks taevasse.“ Wangi vaim tõusis taevasse ja nägi T’ai-pa (Valge Tiigri) Täheisandat, kes teda ootas. Wang kummardas sügavalt ja Taevase Isanda kirjutaja luges kirjarullilt: „Wang Ch’ung-yang, sinu pingutused kultiveerida Taod on leidnud Tao Kaitsjate tunnustust. Sinu püüdlused end harida on kandnud vilja ning sa oled saavutanud surematuse. Sulle antakse tiitel „Valgustunud Meister, Kes Avab Tee“. Mine kohe Shantungi provintsi ja leia üles seitse inimest, kellel on määratud saada sinu õpilasteks. Kui oled aidanud neil Taosse jõuda, tõuseb ka sinu koht surematute ilmas.“

Wang Ch’ung-yang tänas Taevaseid Isandaid ning Tao Kaitsjaid. T’ai-pa Isand lisas: „Valgustunu, sa pead kohe kiirustama Shantungi provintsi, et aidata inimestel naasta Tao juurde. Sinu nimi on „See, Kes Avab Tee“. Paljude karma sõltub sinu pingutustest. Me kohtume taas surematute kogunemisel, kui Taevane Keisrinna meid surematuse virsikut maitsma kutsub.“

Järgmisel hommikul leidis Wangile hommikusööki toonud teener töötoa ukse suletuna. Teener koputas mitu korda, kuid keegi ei vastanud. Kartes, et Wang võib olla surnud või teadvusetu, ajas teenija majarahva jalule. Wangi naine ja poeg kiirustasid töötoa ukse taha ja palusid kõva häälega hõikudes, et Wang ukse avaks. Lõpuks lõhkusid teenrid luku ja avasid ukse. Tuba oli tühi. Wang oli kadunud. Teenrid saadeti teda külasse ja küla ümbrusse otsima, kuid teda ei leitud. Wangi naine nuttis ja leinas. Wangi häärberis valitsev segadus meelitas õige pea ligi uudishimulikke naabreid, sõpru ning sugulasi, kes kõik tahtsid teada, mis juhtunud on. Wangi teener selgitas: „Täna hommikul, kui ma oma isandale hommikusööki viima läksin, oli tema toa uks lukus. Kui me sisse saime, oli tuba tühi. Katuses pole mingit auku ning tavaliselt istun ma ukse ees, et olla valmis isanda soove täitma. Meie isand on saladuslikul kombel kadunud.“

Üks vanem mees rahva seast sõnas: „Te ei pea isand Wangi otsima. Ma arvan, et temast on saanud surematu ja ta tõusis taevasse.“ Mõned inimesed väljendasid selle peale uskumatust, kuid vana mees pöördus Wangi teenri poole ja küsis: „Kas oled tähele pannud oma isanda näojumet ning välimust? Haigel inimesel pole roosatavaid põski ja säravaid silmi. Kas ta oli selle kaheteistkümne eraldatuses viibitud aasta jooksul päevagi vananenud?“ Teener võis vaid tunnistada, et vanal mehel on õigus. Tema isand oli käitunud veidralt, kuid mitte mingil juhul ei meenutanud tema jume haige inimese oma. Veelgi enam, aastate jooksul polnud Wang pea üldse vananenud. Võis isegi öelda, et tegelikult oli ta muutunud nooremaks ja tugevamaks. Vana mees ütles: „Nüüd te siis mõistate. Isand Wang teeskles kõik need aastad haigust, et ta saaks rahus praktiseerida ja end surematuks saamiseks ette valmistada. Ärge teda enam otsige. Ta on arvatavasti sellest ilmast lahkunud.“ Rahvahulk läks laiali. Osa neist uskus vanamehe selgitusi, teised kahtlesid. Kuid nad kõik nõustusid, et inimese kadumine lukustatud ukse ja paksude seintega ruumist on mõistatuslik juhtum.

Päeval, mil ta kodunt lahkus, kasutas Wang oma maagilisi võimeid. Ta astus läbi seinte ja rändas maa all, kuni jõudis oma külast kaugele. Seejärel suundus ta ida poole Shantungi provintsi, et leida oma seitse õpilast. Ta läbis tuhandeid miile, kuid oma teekonnal kohtas ta ainult kahte sorti inimesi – neid, kes igatsesid kuulsust, ning neid, kes igatsesid rikkust. Mitte keegi polnud huvitatud sellest, mida tal Tao kohta õpetada oli. Nähes inimeste ükskõikset suhtumist, naasis ta Shensi provintsi. Kui ta Chung-nani mäe nimelist piirkonda läbis, kütkestas teda selle paiga imeilus maastik oma laineliste küngaste, metsaga kaetud nõlvade ning peidetud koskedega. Sinna otsustas ta erakuna elama jääda ja oodata aega, mil inimesed Tao vastuvõtmiseks valmis on. 


laupäev, 22. aprill 2017

Armastus on südametarkuse tundmine


Armastus toidab kogu universumit. See on elu kõige tähtsam koostisosa. Lapsi tõmbab armastuse suunas, nad kasvavad armastuse toel ning surevad ilma selleta. Armastus on energia, mis ringleb maailmas; see eksisteerib kõikjal ning kõiges. Teie elus pole mitte ühtegi aspekti, mis ei hõlmaks armastust. Isegi kõige pimedama hetke sees on olemas armastuse element – vajadus armastuse järgi, selle puudumine või igatsus luua rohkem armastust. Nii palju teie planeedi energiast on suunatud armastuse hankimise suunas. Ja samas on olemas ka hulgaliselt mõttevorme, mis muudavad armastuse kogemise väga raskeks.

Armastusest rääkides tahaksin ma kõigepealt vaadelda tavamõtteid armastuse kohta. Mõtted, mida inimesed millegi kohta mõtlevad, on teie jaoks telepaatiliselt kättesaadavad; seega, kui sirutute armastuse suunas, tõmbate endasse kogu universaalse info selle kohta (kaasaarvatud massiteadvuses ringlevad mõttevormid).

Armastus on keha seisund, emotsioon, ent ka tunne, mis esineb vaimsetes reaalsustes. Armastust võib väljendada kui kõikjal olevat jõudu, seda saab vaadelda kui midagi, mis hoiab koos osakesi, millest koosneb aatom. Armastus on samasugune jõud nagu gravitatsioon või magnetism, ehkki te seda veel nii ei käsitle. Kõrgemal tasandil võib armastust vaadelda ka kui üht osakest, mis liigub sedavõrd kiiresti, et on ühekorraga kõikjal ning saab seeläbi kõigeks, mis olemas on. Teie kõik püüdlete armastuse kõrgemate vormide poole, kuid paljud teist satuvad sealjuures armastuse kohta massiteadvuses ringlevate mõttevormide võrku.

Kujutlege, et on olemas piirmäär sellele, kui palju armastust te suudate absorbeerida – nii nagu valgusekiiruski on kindlaksmääratud suurus. Arvatakse ju, et ei ole olemas midagi, mis liiguks kiiremini valgusekiirusest. Tegelikult see nii ei ole, neid nähtusi lihtsalt ei tunta veel teie universumis. Sama lugu on armastusega ning elu jaoks Maal eksisteerib piir selles osas, kui palju inimkond tervikuna praegusel hetkel armastust selle kõige kõrgemas tähenduses väljendada suudab. Seda piiri on aga võimalik ületada. Kõik teie suured meistrid ning õpetajad vahendavad armastuse dimensiooni, tuues seeläbi rohkem armastust teie reaalsusesse. Kuid mis üldse on armastus? Kuidas te teate, et te seda kogete?

Teil kõigil on olnud kõrgema armastuse kogemusi. On olemas sõnu ning termineid selle kohta, mis armastus on; ja ometi te teate, et armastus on midagi rohkemat kui lihtsalt sõnad või mõtted. See on kogemus, teadmine, ühendus teise inimesega, ühendus Maaga ning viimaks  ühendus teie kõrgema minaga. Kõikide ühenduste taga on püüdlus jõuda kõrgemale tasandile selles iseendaga ühinemise protsessis.

Sageli pakuvad inimesed teile võimalust tundma õppida oma kõrgemat ning paremat mina, kes avaneb teie ees nende armastuse toel.

Siiski näib, et kui te püüdlete armastuse kõrgemate tasandite poole, sõidab teie maine isiksus pidevalt sisse oma kahtluste, hirmude ning ootustega. Et kogeda rohkem armastust, tuleb teil välja murda oma piirangutest. Te võite suurendada armastust oma elus, vaadates tulevikku, lastes lahti minevikku valitsenud mõttevormid ning uskudes oma võimesse armastada isegi rohkem, kui te kunagi varem armastada suutsite. Teine viis kogeda rohkem armastust on vaadata minevikku, meenutades aegu, kus olite tugevad ning armastavad ja tulvil valgust. Kui aga meenutate aegu, kui asjad teie jaoks ei toiminud, toote te mineviku piirangud oma praegustesse suhetesse.

Mille toob armastus esile enamikes inimestes? Massiteadvuse tasandil vallandab armastus palju pilte erinevatest vormidest. Suhetes tuleb esile pilt sidemest, abielust, tseremooniast ning rituaalist. Perekonnas toob armastus esile teiste eest hoolitsemise, samuti kogemuse, et sinu eest hoolitsetakse, aga ka sõltuvuse ning sõltumatuse. Armastuse kogemus toob inimestes esile veel klammerdumise ning lahtilaskmise. Isiksuse tasandil vallandab armastus sageli ka selle vastandi – hirmu. Seega paljud teist, kes on olnud armunud või kogenud sügavat armastust, leiavad hiljem, et on tõmbunud eemale või endasse, eemaldudes teisest inimesest või tõmmates oma armastuse ära. Isiksus segab end vahele ning räägib sulle nüüd oma kahtlustest ning muredest. Sa suudad selle olukorraga toime tulla vaid siis, kui armastad oma isiksust ning julgustad teda. Iga kord, kui liigute suurema armastuse sisse, armastuse uude dimensiooni, toote te alati pinnale selle osa endast, kes pole tundnud end armastatuna. Te võite selle osa üle kanda teise inimese peale, süüdistada teda, lükates teda endast eemale või luues situatsiooni, kus saate teda vähem armastada. Kuid see osa on teie sees, see olete teie ise, kes on loonud antud olukorra. Selle asemel, et süüdistada teist inimest, kui kahtlus või hirm või pettumus üles kerkivad, vaadake endasse ning küsige: "Kas minus on mingi osa, kes loob põhjuse hirmu tunda?" Ja kui te vaatate enda sisse ning kõnelete selle osaga iseendast, julgustate teda, öeldes, et selles hirmus, mida tunnete, pole küll midagi halba, kuid näitate talle samas uut ja säravat tulevikku, mille suunas liigute, saate rohkem nautida armastust, mida parajasti kogete.



Kujutlege, et on palju telepaatilisi sõnumeid, mis ringlevad teie planeedil ning millest iganes te ka ei mõtleks, häälestute te kõikidele nendele inimestele, kes mõtlevad samast asjast. Seega, kui mõtlete armastusest, sellest, kui armastatud te olete, kui palju armastust on olemas selles universumis, kui kerge ning rõõmsana te end tunnete - siis saate kontakti ka kõikide nende inimestega, kes toimivad antud sagedusribal. Kui aga üles kerkivad kahtlused, on need võtmeks nende inimeste mõtete ning vibratsioonide juurde, kes elavad hirmu tasandil. Ärge pidage neid mõtteid halbadeks, kuid ärge jääge neisse ka pidama. Ärge raisake oma aega juurdlemaks ikka ja jälle selle üle, miks miski teie elus ei toimi, vaid keskenduge parem sellele, kuidas olukorda parandada. Mõelge ka, kui palju armastust on teil pakkuda kõikidele – oma perekonnale, oma sõpradele ning neile, keda armastate sügavalt ning lähedaselt.

Armastus ületab ego.

Te kõik olete kogenud sügavat armastust ning jätnud siis kõrvale oma isiksuse, oma isiklikud soovid ning ihad, et aidata teist. Armastus on seisund, see on koht, mis eksisteerib energia kujul, millega võite alati end ühendada, kui mõtlete kellegi kohta mõne armastava mõtte. Seeläbi tõstate te otseselt oma vibratsiooni. On olemas palju kõrgeid vaimolendeid, kes töötavad antud tasandil ja keskenduvad armastuse kogemuse suurendamisele siin planeedil, et teie kõigi isiklikud tunded armastuse kohta võiksid saada võimendatud. Iga kord, kui väljendate oma kõige sügavamast olemusest tulenevat tingimusteta armastust ning iga kord, kui te seda vastu võtate, abistate ka paljusid teisi selle sama kogemuse saavutamisel.

Armastus kõrgemates dimensioonides on puhas kaastunne ning täielikult vaba klammerdumisest. See on laiema pildi nägemine inimeste eludest ja keskendumine mitte oma nägemusele sellest, mis võiks olla neile kasulik, vaid soovile aidata teistel kasvada ning avarduda suunas, mis on neile parajasti kõrgeimaks hüvanguks.

Armastus on keskendumine sellele, kuidas inimesi teenida, teenides sealjuures ka iseenda kasvu ning kõrgemat eesmärki. Armastus avab ukse teie isikliku edasimineku ning elusoleku juurde. Te olete olnud tunnistajaks, kuidas armastuses olemine on avardanud teie elusust – olgu teie armastuse objekt siis laps, vanem või sõber.

Mõelge hetkeks homse päeva peale. Milline on teie homne päev? Kas on midagi, mida saate teha, et jagada kellelegi armastust või kogeda ise rohkem armastust? Inimeste tunnustamine ning iseenda tunnustamine on teine viis kogeda armastust. Võtke endale üks hetk aega, et väärtustada igaüht, keda te oma elus kohanud olete ning saatke neile inimestele armastust – nii muudate oma elu ja tõstate oma vibratsiooni väga kiiresti. Pühendumine armastuse ideaalile tõmbab armastust teie suunas. Te ei pea selleks laskuma isiksuse tasandile, kus küsite endalt: "Kas antud olukord jääb püsima? Kas mu suhetest nende inimestega saab asja?" Selle asemel küsige endalt kohe praegu: "Kuidas saan ma oma suhetes armastuse kogemust sügavamaks muuta?" Armastus toimib olevikus, kuid keskendudes sellele olevikus, saadate armastust ka tulevikku ning minevikku.

Kui tunnete armastust – kui suudate armastust näha kõiges, mida kogete, andke seda edasi puudutuse, sõnade, silmade ning tunnetega – ning ühe armastuseteoga tühistate te tuhandeid madalama sagedusega tegusid. 

Te saate aidata sellel planeedil transformeeruda. Ei ole vaja, et väga paljud inimesed armastusele keskenduksid, et muuta inimkonna saatust, sest armastus on üks kõige võimsamaid energiaid universumis. See on tuhandeid kordi tugevam kui viha, vihkamine või hirm.

Mõelge hetkeks kolmele inimesele, kellele võiksite saata tingimusteta armastust ning tehke seda. Kujutlege siis, et on olemas kolm inimest, kellelt olete valmis vastu võtma tingimusteta armastust ning avage end, et seda vastu võtta.

Kas suudate kujutleda, mis tunne oleks, kui teie süda oleks koguaeg avatud; kui kõikjal, kuhu te lähete, oleks usaldav ja rahulik õhkkond ning te teaksite, et universum on sõbralik? Kuidas teie elu voolaks, kui te usuksite, et sisemine juhtimine toimib õrnalt ja hellalt ning et inimesed saadavad teile armastust, ükskõik kuhu te ka ei satuks? Te kiirgaksite armastust kõigile, olles ümbritsetud armastuse väljakiirgamisest moodustuva energiaväljaga. Kuidas küll muutuks teie elu, kui te teiste inimeste sõnades või tegudes – isegi siis, kui nende käitumine on solvav –, tunneksite ära armastuse või vajaduse armastuse järele? Teadke, et kui tunnete ära armastuse teises inimeses, toote te selle temas esile ning tõmbate armastust ka oma ellu.

Kui lähete täna inimeste hulka, olge teadlikud sellest, kuidas saaksite väljendada armastust silmade kaudu, naeratuse kaudu, südamega või kasvõi kerge puudutusega, juhul kui see on sobilik. Te tulite Maa peale kui üks kogukond ning te kõik olete võimelised välja saatma kõrgemat armastuse tunnet, armastust väljendavaid mõttevorme, et kinkida armastust üksteisele. Viibige ülejäänud osa päevast oma südametes. Kogege armastust, mis on teie sisim olemus, ning kui te nõnda teete, olge avatud ka sellele, et teisedki märkavad seda imeilusat valgust ja armastust, mis teis on. 

ARMASTUS: SÜDAMETARKUSE TUNDMINE

KÜSIMUSTIK 

1. Loetle vähemalt kolm juhust oma minevikust, kui tundsid armastusevoogu, kui mõtlesid kellestki, rääkisid kellegagi või jagasid kellelegi oma armastust.

2. Mõtle, kes võiksid olla need kolm inimest, kes saaksid praegu kasutada sinu armastust. Meenuta armastusetunnet, mida kogesid esimeses punktis loetletud juhtumitel. Seejärel saada see armastus neile kolmele inimesele. 

3. Kirjuta üles kolm juhust, mil keegi kinkis sulle ootamatult oma armastust.   

4. Mõtle, kuidas võiksite kedagi homme oma armastust väljendades üllatada või rõõmustada.

neljapäev, 6. aprill 2017

Vaikuse jõud universumi liigutamisel ehk juhiseid taoistlikuks meditatsiooniks

Katkend Eva Wongi raamatust "Seitse taoistlikku meistrit"

"Seitse taoistlikku meistrit" on inspireeriv raamat, mis sulatab seikluslikult ühte ajaloo ja legendid ning sisaldab põnevaid lugusid seitsme meistri – ühe naise ja kuue mehe – ning nende õpetaja elust 13. sajandi Hiinas. Meile, eestlastele, on "Seitse taoistlikku meistrit" oluline raamat ka seetõttu, et taoistlikus maailmavaates leidub mitmeid olulisi võtmeid meie enda muistse pärandi lahtimõtestamiseks ... 

Vaata ka raamatu "Seitse taoistlikku meistrit" lühikest videotutvustust, mille loomisel on kasutatud taoistlikku kunsti ja muusikat!


Kindlaksmääratud päeval pöördusid Ma Yü ja Sun Yüan-chen Wang Ch’ung-yangi poole ning neist said ametlikult tema õpilased. Wang Ch’ung-yang ütles neile: „Taoisti tee on virgumise ja teadjaks saamise tee. Need, kes seda mööda käivad, jõuavad taas tõeni. Teele asumine peab toimuma järk-järgult. Teie treeningud peaksid järgima loomulikku mustrit – alustada tuleb kergematest praktikatest ning jõuda lõpuks raskeimateni. Neil, kes soovivad järgida Taod, tuleb esmalt leida üles oma algupärane olemus. Algupärane olemus on asjade algupärane loomus või "Varasem Taevas" [polaarsusest vaba ilmaruum]. Te peate oma algupärast olemust kultiveerima senikaua, kuni see on tasane ja kiirgav. Kui algupärast olemust ei kultiveerita, on tunded metsikud ja kontrolli alt väljas. Taltsutamata tunded on nagu tiigrid ja draakonid. Kui te ei suuda neid elajaid taltsutada, kuidas saate siis saada üheks tühjusega? Taol ei ole kuju. Teil tuleb lahustada oma ego, sest ego on kuju ja klammerdumise allikas. Te peate õppima, kuidas alistada tiiger ja draakon ning taltsutada ahv ning metsik hobune. Taltsutamata mõistus on nagu ahv. See üritab teid petta ja panna uskuma, et ebapüsiv on tõeline. Egoistlikud kavatsused sarnanevad metsiku hobusega. Need tõmbavad eemale algupärase olemuse puhtusest ja vaikusest. Kui te ei taltsuta metsikut hobust ning üleannetut ahvi, siis ei mõista te Maa ja Taeva saladusi, yin’i ja yang’i tasakaalu ega vaikuse jõudu universumi liigutamisel. Päripäeva tee on surelike tee, vastupäeva tee viib surematuseni. Tühjendage oma süda ihadest ja mõtetest ning viibige tühjuses, siis kogete Taod [Algallikat]. Taod pole võimalik haarata mõtetega. Seda peab kogema vahetult südamega ..." 

Taoistlik maastikumaal. Tundmatu autor

Ühel päeval kutsus Wang Ch’ung-yang kõik oma õpilased meditatsioonisaali ja selgitas neile taoistliku meditatsiooni põhiprintsiipe. Ta ütles: „Chi ehk algupärane hingus on elu aluspõhi ehk vundament. Aluspõhja allikas on süda ja selle rajamise peamiseks eeltingimuseks on algupärane olemus. Räägitakse, et kaugus Taeva ja Maa vahel on kaheksakümmend neli tuhat miili. Vahemaa südame ja neeru vahel on kaheksa ja neli kümnendikku tolli. Neerude all mõeldakse „sisemisi neere“, mis tähistavad piirkonda kolm tolli nabast allpool. Selles paigas [alumises t’an-t’ien’is] kohtuvad kõik keha kanalid. Keskenduge hingamisel sellele piirkonnale ja väljahingamisel kõik avanevad teie kanalid. Need sulguvad, kui te taas sisse hingate. Kõik Taeva ja Maa saladused peituvad sisse- ja väljahingamises. Kui hingamine on keskendunud südame ja neerude vahele jäävale kehapiirkonnale, siis on teie veri terve ja vereringe korrapärane. Kui emotsioonid lahustuvad, siis tervenevad kõik teie haigused ilma arstirohtudeta. 

Te peaksite üritama mediteerida tzu, wu, mao ja yu tundidel (23:00-1:00, 11:00-13:00, 5:00-7:00, 17:00-19:00). Istuge ristatud jalgadega padjal või tekil. Toppige kõrvad õrnalt vatti täis ning peatage sisemine jutuvada. Hingake loomulikult. Iga välja- ja sissehingamine peaks toimuma kiirustamata. Langetage silmad ning keskenduge piirkonnale, mis asub kolm tolli nabast allpool [alumisele t’an-t’ien’ile]. Istuge senikaua, kui kulub ühe lõhnapirru põlemiseks. Kui tunnete, et teie hingamine on sujuv, peaksite jääma istuma veel ühe lõhnapirru põlemise ajaks. Kui tunnete, et teie hingamine on vaikne ning aeglane, siis sirutage aegamööda jalgu ning eemaldage kõrvadest vatitupsud. Istuge mõnda aega lõdvestunult ning käige seejärel aeglaselt mööda ruumi ringi. Mõne aja pärast võite te süüa pool kaussi suppi või riisi. Ärge tegelge väsitavate tegevustega, mis nõuavad keha või mõistuse kaasamist. Vastasel juhul nullib see kõik meditatsiooni ajal saavutatud edusammud.“

Raamat "Seitse taoistlikku meistrit" räägib tegelaste eneseleidmise, valgustamise ja viimaks ka surematuks saamise teekonnast ning on romaani vormis käsiraamat taoistlike salateadmiste praktiseerimisest. See on oluline raamat kõigile, kes tunnevad huvi taoismi ja idamaade filosoofia vastu. Lisaks mõtlemapanevatele õpetussõnadele leiame siit põnevaid seiklusi ja ka elutervet huumorit. Head lugemist!



pühapäev, 12. märts 2017

Meie muistse pärandi meenutamine kui väe tagasivõitmise teekond

Riina Grethiel

Minevikupärandi meenutamine ja lahtimõtestamine on oma juurte taastamise ja väe tagasivõitmise teekond. See on väga oluline, sest kuigi meie pärandis säilinud tarkus on kodeeritud, ei jää see oma sügavuselt sugugi alla kõrgvaimsetele õpetustele, mida tuntakse teistes traditsioonides, näiteks budismis või taoismis. Meil tuleb vaid õppida seda sügavat tarkust sisaldavatest sümbolitest taas aru saama, sest mõned sümbolid meie rahva pärandis varjavad endas ääretult võimast ja kõrgsageduslikku energiat, millel on tervendav ja ülendav toime ka tänapäeval. 

Kui vaatleme oma elustiili lääne inimestena, siis näeme, et oleme tänapäeva kultuuri lahutamatud osad, täielikult kaugenenud ja eemaldunud loodusest – vähemalt sellises vormis, nagu see muistsele inimesele avatud oli. Ja enamikul meist (ma ei saa küll rääkida teie kõikide eest) ei ole ilmselt ka vana talukultuuriga olulist sidet. Võib-olla osadel teist on maamajad ja te hoolitsete aia eest, võib-olla kasvatate köögivilju. Aga see lahutamatu side planeediga, mis oli meie esivanematel, on tänapäeva inimese elus kaotsi läinud. Me võime seda taga nutta, ehkki sellest ei ole kasu. Pigem tuleks meil keskenduda sellele, millised on praeguse aja eelised ja võimalused. Ja kõige tähtsam eelis tänapäeval on info kättesaadavus, mis on väga suur kingitus. Varem puudus inimestel võimalus näha neid õpetusi, mida nende keskkonnas küll põlvest põlve edasi anti, erinevatest vaatepunktidest ning võrrelda oma pärandit teiste kultuuride ja traditsioonide teadmistega. Kuid praegune aeg on globaalse ühinemise aeg, kus erinevate kultuuride kõige väärtuslikumad teadmised ja tarkus on meile kättesaadavad. Nii saavad erinevad kultuurid kokku meie enda sees, meie enda elus. 

Paljud teist tegelevad India, Hiina või Tiibeti usunditega, New Age’iga, kristallidega, tervendamisega – mitmete erinevate õpetustega. Paljud neist teadmistest on imporditud siia, kasvõi kõikvõimalikud meetodid, kuidas töötada kristallidega. Eestlased armastavad kristalle ning selle põhjuseks võib olla tugev tõmme Maa sisemuses peituva väe ja tarkuse poole, mis oli ka meie esivanematele omane. Enamik meist on õppinud veel palju teisigi tehnikaid ja praktikaid ning puutunud kokku kõikvõimaliku vaimse informatsiooniga. Just seepärast ongi väga oluline kogu see teadmine ja tarkus, mida oleme kogunud ning millel on meie jaoks väärtus, ühendada selle konkreetse rahva pärandiga, meie esivanemate tarkusega. Sest alles see annab tegeliku mõõtme meie vaimsele teekonnale ning ankurdab meid vaimsete püüdlejatena siia, selle rahva hulka, sellele maale. Meie vaimne tee ja kuhu me välja jõuame on oluline mitte ainult meie isikliku edasimineku seisukohast, vaid ka meie rahva arengu seisukohast, sest siinsed muistsed õpetusliinid on läbilõigatud ja katkestatud ning neid on vaja taastada. 

Meid toetatakse selles protsessis, sest valgustunud esivanemate kohalolek on energiatasandil täiesti reaalne. Nad tulevad hulgakesi ja ümbritsevad meid ringina, ehkki oma meditatsioonides olen näinud ka kolme naist, kes mõni aeg tagasi tulid mulle ütlema, et kõik see, mis ärkamisajal jäädvustati, tuleb ümber hinnata ja ümber tõlgendada. Sest sellisel kujul, nagu meie pärand kristluse mõjul tookord käsitlemist leidis, ei toida inimeste vaimu tõeliselt ega edastada seda, mida see rahvas siin tegelikult teadis. Praegusel kujul ei ühenda meie minevikupärand meid päris õpetustega, päris vaimsusega. Enamik tõlgendusi on kas liiga pinnapealsed või liiga akadeemilised ning tulemuseks on see, et vaid üsna väheseid üldse huvitab meie muistne pärand. 

Ent kui me ei soovi olla ebemed tuules ega vooluga kaasaminevad lehekesed jõevoolus, on meie jaoks oluline vaadata sügavale enda sisse – sinna, kus asuvad meie muistsed juured. Ja me võime avastada, et kui tungime läbi neist looridest ja katetest, kogu viimaste aastatuhandete võitlusest ja segadusest ning ka tavamaailma arusaamast selle kohta, missugune meie minevik oli, siis näeme endalegi üllatuseks erakordselt suurt valgust. See valgus tuleb meie esivanematelt, kes olid valgustunud, ehkki nad ennast ise niimoodi ei nimetanud, sest nende jaoks ei olnudki mingit vastandumist valgustunud ja mittevalgustunud oleku vahel. Nad elasid täiuslikus kooskõlas planeediga ja ka oma vahetu ümbrusega, samuti kogu kõiksustervikuga – kosmosega, tähtedega, päikese ja kuuga ning kõikide puude, loomade, taimede ja mineraalidega; kõige sellega, mis jääb jalataldadest allapoole ja kõige sellega, mis jääb peakohale, ning nad ei vaadanud taevast ja maad kui üksteisest lahutatud nähtusi, vaid see kõik oli nende jaoks üks suur ja terviklik ilmaruum – ilm ise. 

Eesti vanades lauludes ja lugudes on tähtis koht nii ilmal kui ilmatütardel ehk kõiksustervikuga kooskõlas olevatel naistel või omamoodi preestrinnadel, kes oskasid mediteerida ja kes meie muistset traditsiooni enese sees edasi kandsid. Näiteks istub laulu „Ilmatütar“ minategelane otse ilma ääre peal ja vaatab üksisilmi taevasse ega tule koju, kui teda kutsumas käiakse. Ometi saab ta otsekui maagilisel teel kõik oma tööd ja toimetused tehtud, sest on vahetus ühenduses selle lõputu jõuga, mida võime nimetada Suureks Jumalannaks või puhtaks ürgolekuks, kus ei olegi polaarsusi. Jumalannaks teeb ilmaruumi eelkõige see, et kogu olemasolu sünnib Temast. Ta ei loo ega konstrueeri maailma, vaid kõik lihtsalt ilmub Temast ilma pingutuseta. 

Ja see ilmaruum on meile tänaseni kättesaadav. Seda täidavad lihtsalt teised nähtused, teised dekoratsioonid kui muistsel ajal. Enamik meist elab linnakeskkonnas, meie ümber on majad ja autod ja palju inimesi, mitte enam niivõrd palju loomi ega loodust, vaid me elame inimeste keskel nagu suures sipelgapesas või mesilastarus. Siiski on ka praegusel ajal kõikjal meie ümber energia, sest ükskõik kuhu või mille taha me vaatame, igal pool on see puhas ürgolek, Kõiksuse Ema, kellest kõik on ilmunud või kelle "kehast" asjad ja tarbeesemed on valmistatud. Me võime Teda nimetada ka Maa-Emaks, ehkki Maa-Ema võib olla piirav mõiste tänapäeva inimese jaoks, kelle meelest Maa on vaid väga väike osa  kosmosest. 

Soomlaste eeposes „Kalevala“ nimetatakse Suurt Ema Ilmatariks. Siiski taandab kogu see lugu, mis seal Ilmatari ümber keerleb, Ta vaid üheks paljudest jumalustest, aga kui minna selle kõige taha – nende mõistete, tähenduste ja seoste taha –, siis on ka seal lõputult võimas kohalolek, lõputult võimas energia, Algallika enda valgus. Kristluses nimetatakse Teda Jumalaks, taoismis Tao’ks, budismis Suureks Tühjuseks või rigpaks ehk iseenesest teadlikuks teadvuseks – lõputuks kosmiliseks kohalolekuks. 

Üks võimas pühitsetu, kes on meie rahva hulgas elanud, oli Friedrich Reinhold Kreutzwald. Tema sõnumeid ei ole alati mõistetud, sest kui ta pani Õpetatud Eesti Seltsi palvel kirja eepose „Kalevipoeg“, siis oli see pigem diagnoos meie rahvale, mitte aga ravim. Pole mingi saladus, et see eepos ei ole meie rahvast ülendanud, vaid on alati osutanud probleemidele – eelkõige juurte kaotuse teemale, mis sümboolselt väljendub Kalevipoja jalgade mahalõikamises tema enda mõõga poolt. „Kalevipoeg“ on kirjutatud vaid väliselt kangelasloona, sisuliselt teeb see aga nähtavaks egorajale asunud meesaspekti languse teekonna, mille põhjuseks on kaugenemine Suurest Jumalannast ja koos sellega esivanemate pärandist tervikuna. See väljendub Tarkuseraamatu äraandmises, samuti väe kuritarvitamises, mis leiab aset päris mitmel korral. Me näeme ka, kuidas selles loos mees- ja naisenergiad kuidagi omavahel kooskõla ei leia ja see on nii eestlaste „Kalevipojas“ kui ka soomlaste „Kalevalas“ üks keskseid teemasid. 

Kuid lisaks eeposele on Kreutzwald kirja pannud ka hulgaliselt muinasjutte, kus ta üritas leida teed tervenemise juurde. Paljud tema muinasjutud peidavad endas lahendusi ja võtmeid ebakõlade ületamiseks. Ja kui ka „Kalevipoeg“ ei näita meile tervendamisteed, vaid üksnes haigust, mille põhjuseks on muistsest pärandist kaugenemine, siis muinasjuttudes sirutavad valgustunud esivanemad läbi aja ja ruumi meile oma abistava käe. Nad õpetavad, kuidas saada kontakti kauge mineviku kuldajastu energiaga ning näitavad, et üks tee puhtale teadvustasandile leiab aset nende sümbolite uurimise teel, mis on kunagi väga ehedal kujul puhtast algolekust ilmunud ja vastuvõtjate poolt ühel või teisel kujul mõne kunstilise väljendusvahendi abil jäädvustatud. Sellised sümbolid on teetähised, mis on otsekui märkidena maha jäetud, et meil oleks võimalik leida tagasiteed selle juurde, mida kord teati ja kogeti. 

Ja paljud sümbolid viitavad kogemusele – kontaktile selle lõputu väe ja valgusega, mis on tõesti siinsamas, igal pool, meie sees, meie ümber, kõiges, mis olemas on, igas meie rakus, aga ka väljaspool meid. Kui saame sellega taas kontakti, siis kõik avaneb meie jaoks ja kõik vastused on kättesaadavad. Me mõistame, kuidas oleme kõik ühenduses üksteisega ja oma esivanematega, ning näeme, missugune vägi juhatab meid edasi tulevikku – nii meid inimestena meie isiklikku tulevikku kui ka kogu rahva ja inimrassi tulevikku ehk sinna, mis kogu inimkonda ees ootab. Ja me näeme väga selgelt, et see rada, mille peal inimkond on juba tuhandeid aastaid, kümneid tuhandeid aastaid, on isekuse rada ning meil tuleb sellelt maha astuda. Meil tuleb valida kõrgem ja puhtam tulevik, kuid selleks tuleb meil õppida selgeks viisid, kuidas ühineda oma suurema olemusega ja olla need, kes me tõeliselt oleme.