neljapäev, 10. november 2016

Riina Grethieli uued mandalad ja väepildid

Need mandalad ja väepildid on loodud taotlusega vahendada meie valgustunud esivanemate energiat, mida anti juba iidsetel aegadel edasi eriliste sümbolite abil. See energia sisaldab ajatuid valgustumisele viivaid õpetusi, mis aitavad luua ühendust tuhandeid aastaid tagasi tekkinud vaimsete ülekandeliinidega kuldajastu loomiseks ja valgustunud eluks siin ja praegu - mis on alati olnud inimeksistentsi üheks kõige suuremaks ja tähtsamaks väljakutseks. 


Kui õpime aru saama meie muistses pärandis peituvast sümbolite keelest, siis siseneme puhtale teadvustasandile, millele need mõistatuslikud sümbolid viitavad. Meie valgustunud esivanemad teadsid, et kui hoomata meele avatud, tühja ja mõõtmatut olekut ehk lõputut teadvusemerd, siis ilmub sealt kõik, mida vajame. Samuti on võimalik ürgolekusse naastes negatiivseid energiaid tühistada ja kogeda pidevat uuenemist. 


Kui puhas teadvus Tühjuses enesest teadlikuks saab, ilmub Suur Ema, kes hõlmab kogu ilmaruumi. Ta on armastav ja valgust kiirgav, ent oma olemuselt Tühjusest lahutamatu. Olles igal pool ja mitte kusagil, on Ta kõik ja mitte miski. Ta on jumalik väljendus meie tõelisele olemusele ning võib ilmuda dünaamilise vikerkaarevalgusena, puhta energiana, mis on vaba kõikidest piirangutest. Psühholoogilisel tasandil aga on Suur Kosmiline Ema meie endi ärganud teadvus - kosmiline tuli, mis põletab ära kõik raskused, sulatab ego tõkked ning lubab meil sirutuda lõpmatusse. 


Kõrgem Tahe ei ole tahe tavatähenduses, vaid puhas lahjendamata Algallika valgus, mille eesmärgiks on taastada algne harmoonia ning vabastada meid kogu inimkonna ajaloo vältel tehtud egovalikute negatiivsete ja kaootiliste tagajärgede käest. Kui häälestume Kõrgemale Tahtele, nihkuvad meie mõtted, tunded, sõnad ja teod – kogu meie elu – kooskõlla suure tervikuga. Me võtame vastu sõnumeid ja juhatust üksnes oma olemuse kõrgematelt tasanditelt, tehes targemaid valikuid, mille tagajärjed on edasiviivad ja tervendavad kõikide asjaosaliste jaoks. Nii juhib Kõrgem Tahe inimest tema arenguteekonnal edasi – üha enam valguse ja armastuse ning teiste jumalike väärtuste suunas. Kõrgema Tahte visuaalne väljendus on püha geomeetria – universaalne teadus matemaatilistest suhetest, harmoonilisest resonantsist ning arhetüüpsetest sümbolitest, mis esinevad kõikjal kogu Loomingus ning pärinevad Allika enese teadvusest. Kõrgema Tahte kiiri on kakskümmend kaks ning tegu on väga võimsa tervendava energiaga. Lisaks aitavad need kiired luua isiklikku ühendust kõrgema minaga ning ankurdada vaimne olemus kehasse. Nii on Kõrgema Tahte kiired meile abiks siis, kui soovime avastada oma jumalikku väge ning olla need, kes me tõeliselt oleme. 


Eestlaste iidne loomislaul on kosmiline meditatsiooniprotsess, mis jutustab nii maailma kui harmoonilise elukeskkonna loomisest müütilise Sinisirje linnu poolt, kes on arhetüübina Suure Jumalanna väljendus, ent praktilisel tasandil tähistab meie enda puhastunud olemust. See laul pärineb muistsest jumalannakultuurist, kus harmoonilise elukeskkonna loomiseks keskenduti teatud jumalike omaduste kehastamisele. Sellega kaasnes eriliste sümbolite kujustamine südamesse ja ka teistesse tšakratesse, et aktiveerida teadvuse sisimat olemust – meie loovat väge ja kõikehõlmavat tarkust. Need sümbolid esindavad ürgoleku energiat kontsentreeritud kujul ja sisaldavad ka potentsiaali plahvatuslikult laieneda, sünnitades sel viisil kogu olemasolu. 


Eestlaste iidses loomislaulus on olulisel kohal Õunapuu kui algne ja polaarsusest vaba Elupuu. See on täiusliku maailma telg, püha puu, mis ilmub merest ehk puhtast algolekust ja sümboliseerib teadvust, mis on saanud enesest teadlikuks. Elupuuvili, mis loomisprotsessi käigus Sinisirje linnuks transformeerub, on aga sümboliks vikerkaarevalguskehale. Kuna vikerkaarevalguskeha ilmub Elupuust, on ta vaba polaarsusest ning väga eriline objekt. Tegu on elava energiaga, mis on võimeline liikuma, looma ja kuju muutma. Kui tuul vilja merre kannab, hakkab õun pöörlema ning keerisest tekib elav valguskeha Loojale Emale, kes omandab nüüd tiivulise kuju ning laskub imelinnuna maapinnale, et ehitada pesa ning luua uut maailma – täiuslikku eluruumi endale ja oma rahvale. See pesa on mandalaruum – Puhas Maa, mis hakkab võnkuma kuldajastu energiates. 

 Puhta teadvuse õied, 2016

Puhas teadvus ja tasakaalustatud elamisviis on loomupärane nii kehale kui kogu elusloodusele. Meie valgustunud esivanemad tundsid harmoonilise ja küllusliku elu valemit ning, keskendudes teatud punktidele kehas, mida aitasid avada erilised väekoodid ka meie rahvuslikes mustrites, oskasid suunduda ürgoleku loomiseelsesse puhtusesse ehk puhta väe seisundisse, kust ammutasid jõudu igapäevaelu väljakutsete lahendamiseks, samuti loomiseks, tervendamiseks ja teadmiste kogumiseks ümbritseva maailma kohta.  


Saades kontakti oma „tõelise kehaga“, hakkame ka oma füüsilist olemust teisiti tajuma ning avastame, et meie keha kui psühhofüüsiline tervik ei olegi nii tahke, kui esmapilgul tundub, vaid võib saada nähtavaks ja ka tajutavaks kui vikerkaarevalguses sillerdav kosmiline muna. Lastes lahti kontseptuaalse nägemuse, avastame, et meie „tõeline keha“ ehk soma ongi alalises muutumises olev energia ja omaette maailmatervik. Meie tõeline keha on asupaigaks õndsusele, soojusele ja puhtale energiale, mis ilmub lakkamatult üha uueneval viisil ürgolekust ehk Algallikast. Just seepärast ongi valgustunud olek leitav kehast enesest ning kui õpime õigel viisil oma kehale keskenduma, avastame otsetee kogu universumit hõlmava ärkveloleku juurde, jäädes samal ajal kindlalt oma füüsilisse inkarnatsiooni ankurdunuks. Me avastame, et teadlikkus olemasolust ei asu mitte meie peas (sest seal saame kontakti üksnes oma piiratud egoga), vaid kogu kehas, mis avab juurdepääsu terve universumi juurde – nii sisemisel, välisel kui ka salajasel ehk varjatud tasandil.  


Viiteid teadlikule unenägemise kui vaimsele praktikale leidub peaaegu kõikides vaimsetes traditsioonides, sh eesti vanades regilauludes („Ilmatütar“, „Kalaneitsi“, „Ori taevas“, „Imeline koda“ jt), mis annavad meile aimu meie esivanemate laialdastest teadmistest teadliku unenägemise vallas ning paljastavad nende iidsete teadmiste hämmastava sarnasuse mitmete tiibeti jooga praktikatega. Oluline on mõista, et kui õpime oma unenägudes teadlikuks saama sellest, et näeme und, võib aset leida väga võimas tervendus. Teadlikku unenägemist oskuslikult rakendades saab lahustada isegi väga sügavale peidetud takistusi ja tervendada ammuunustatud traumasid – ja seda nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil. Teadlik unenägija laskub alateadvuse kaudu oma tõelise olemuse lätetesse ning ankurdab särava valguse teadvuse neile aladele, mis on olnud seni varjatud või tundunud pimedad. 


Vikerkaarevalguskeha on teadvuseseisund, kus meel kogeb plahvatuslikku avardumist, teab korraga kõiki vastuseid oma küsimustele ega muretse enam ebaolulise pärast. Taagast vabanenuna lendab ta kosmilise teadvuse avarustes vabana kui lind, otsides võimalust selle lõputu, tervendava ja õnnestava valguse jagamiseks ja ankurdamiseks. 


© Riina Grethiel Leppoja

esmaspäev, 26. september 2016

Unenägemisest leitud aarded


Riina Grethiel




Iga selge unenägu on värav kas isikliku või kollektiivse tervenemise juurde  juhul kui selle tähendusest aru saada ja kui seda vajadusel transformeerida. Meisterunenägijad väidavad, et üks teadlik unenägu võib võrduda aastatepikkuse tervendusprotsessi ja teraapias käimisega, sest kõige võimsam tervendus leiab aset siis, kui õpime oma unenägudes teadlikuks saama, et tegu on unenäoga. Seda võimet oskuslikult kasutades on võimalik tervendada ka väga sügavale peidetud takistusi ja ammuunustatud traumasid – ja seda nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil. Kui aga öistes unenägudes on veel raske selgust saavutada, on täiesti võimalik unenägudes aset leidvaid sündmusi ja kogetud energiaid transformeerida ka unenäkku taassisenemise abil! Et seda suuta, on alustuseks tähtis oma unenägusid austada ning neid meelde jätta, isegi kui me nende tähendusest kohe aru ei saa.

Paljude põlisrahvaste ja hõimukultuuride jaoks on unenägemine seisund, kus Esivanematelt sõnumeid ja juhatust saadakse. Just unenägemisest on pärit paljude rahvaste pühad lood, laulud ja rituaalid ning unenäomaastikel rändajad on toonud vaimuilmast väga palju tarkust surelike sfääri. Üht ja sama unenägemisruumi jagavaid inimesi seob vaimuilma vägedega ühine side – ja sageli on selleks ühendus Esivanematega. Unenägemine – nii öiste unenägude kui meditatsioonis toimuvate rännakute tähenduses – on paljude hõimurahvaste jaoks sakraalne ruum, kus Esivanemad laskuvad taevast, kerkivad merest või ilmuvad välja maa sisemusest. Kuna unenägemine asub väljaspool aega, on ka tänapäeva inimestel võimalik sellesse pühasse nägemustemaailma siseneda ning luua ühendus ajatu ja igavikulisega. 

Šamaanid ütlevad, et tõeline unenägu on „hinge lend“ ning et selles mõttes võivad unenäod olla ka tõelised kogemused. Viibides unenäos, on võimalik kogeda rõõmu ja kannatust sama elavalt nagu füüsilises maailmas, sest meie teadvusel on kõiki tajusid omav kandja ka unenäoilmas liikudes. See tõestab, et meil on rohkem üks keha ning et meie teadvus on multidimensiooniline. Nii on meil kõigil olemas kaasasündinud võime tavatus reaalsuses tegutseda ning seal kõrgema juhtimise ja vaimse tervenduse allikatele ligi pääseda. 

Unenägu Esivanematest

Seisan avaral õuel ning mind ümbritseb Esivanemate ring. Olen väga suures elevuses, et neid oma silmaga näen. Unenägu on hüperreaalne ning see on igas mõttes tõeline kogemus. Esivanemaid on üsna palju, ent enamik neist seisab varjus ning ma ei näe neid kuigi selgelt. Siiski on esiplaanil mõned säravad kujud, kelle peale langeb läbi puulehtede tungiv päikesevalgus. Need on enamasti naised, kes kannavad valgeid rüüsid, mis on kaunistatud punaste tikanditega. Mustrid on keerukad, meie rahvale iseloomulikud geomeetrilised kirjad ja ornamendid.  

Mõnda aega seisame kõik vaikides, mina keskel, Esivanemad minu ümber. Siis hakkavad Esivanemad liikuma ja mina ühes nendega. Suundume suure ja kõrge tammepalkidest väravani, mille taha Esivanemad kaovad. Mina sellest väravast läbi ei lähe, kuid lahkudes viskab keegi neist mulle tagantkätt ühe väikese eseme. See on hõbedane vesica piscise ehk kalapõie kujuline leheke, mille keskel on punane, õrnalt helendav pärl või kristall. Lehekese küljes on lühike hõbekett, mis ühendab kujundit lainelise servaga poolringi külge. 

Otsisin pikka aega seletust selles unenäos saadud sümboli tähendusele. Viimaks jõudsin järeldusele, et kõik kolm detaili on seotud Suure Jumalannaga. Oletasin, et lainelise servaga poolring tähistab ürgset ja kujutut Vete-ema, kes väljendab vormi mitteomavat algolekumaailma. Vesica piscis ehk kalapõis on aga kosmiline sünnikanal – värav, mille kaudu kõik olemasolev nähtuste maailma siseneb. Tundsin, et ka siin on tegemist Suure Emaga, kellest kõik maailmad sünnivad. Punane pärl seostus aga päikese ja elujõu sümboliga ning näis väljendavat Jumalanna tervendavat kohalolekut siin ja praegu ning ilu, soojuse, õnne, rahu ja külluse saabumist füüsilisse maailma. 

Autori erakogust: "Päikesejumalanna ilmub fotole"

Leidsin hulgaliselt paralleele ka Kalaneitsi lauluga, mis näib olevat selle sama sümboli kirjeldus, ehkki teiste sõnadega. Neist äratundmistest räägin aga pikemalt mõni teine kord. 

Tulles tagasi unenäo enda juurde, sain ajapikku aru, et see unenägu oli ka omamoodi kutse rännakule.  Ja nüüd, rakendades unenäkku taassisenemise tehnikat, kogesin järgmist. 

Seisan taas tammise ukse taga, mis korraga minu ees avaneb. Minu üllatuseks on ukse taga lõputu tume lagendik – tühi ja kõle kõnnumaa. Tunnetan, et tegemist on unustuse energiaga ning see mõjub troostitult ja rusuvalt, lausa lämmatavalt. Võtan välja sümboli, mille Esivanemad mulle unenäos andsid, mõistes nüüd, et siin tasandil on see võti või koguni sõiduk maailmade vahel liikumiseks. Kalapõiekujuline leheke kasvab suureks ning lööb särama, muutudes väravaks, mille kaudu saan sellelt tasandilt lahkuda. 

Seejärel leian end merepõhjast ning mu pea kohal lasub hiiglaslik veemass. Tunnen selle tohutut raskust ja ehkki rõhumistunne on talutav, soovin siit kiiresti lahkuda. Märkan ometi, et veealune maailm on kuiv paik, lihtsalt et meri on taeva asemel. Üles vaadates on võimalik näha kalu ja veetaimi, mis mõjub üsna kummaliselt. (Mulle meenub nüüd, et olen siin varemgi käinud ning et just siin leidis ühe grupirännaku ajal kohtumine Esivanematega. Tookord parandasime kullaketrajate käes katkenud kuldlõnga ehk meie rahva iidsete õpetuste ülekandeliine, avanedes minevikust tulevatele õnnistustele.)


Riina Grethiel "Loojalinnu muna"

Võtan nüüd taas Esivanematelt saadud sümboli välja ning seepeale tekib mere sisse püstloodis ülespoole suunduv kanal, mille kaudu saan tõusta mere pinnale. Liikumine toimub helendava kalakujulise sõiduki sisemuses ja peadpööritava kiirusega. Merepinnale jõudes hämmastab mind tohutult ere valgus. Kogen võimast energiatulva ning tõusen suure hooga lendu. Olen nüüd otsekui hiiglasliku linnu sisemuses ning liuglen taeva all värvilises valguses. Minu all sillerdab meri, kaugemal märkan üht saart. Lendan saare poole, mis võtab omajagu aega. Kohale jõudes asun saart uurima. Algul tundub, et midagi erilist siin pole, kuid siis suundun saare keskele ning leian sealt suurejoonelise koobastiku, mis on maast laeni täis hiilgavaid aardeid. Mulle öeldakse, et see ongi Esivanemate pärand, meie vaimne varandus, ning et käes on aeg seda kollektiivselt  taasavastama hakata. 

Kuigi unenägudega töötamise ülim eesmärk on täielik virgumine nii oma öistest kui päevastest unenägudest, ei tähenda selle sihi saavutamine veel nähtuste maailma lakkamist. Me lihtsalt õpime nägema reaalsust uuel viisil, kus mitte miski pole pöördumatult hävinud ega lootusetult purunenud. Kõik energiad on küll alalises muutumises ja liikumises ning seetõttu pole võimalik millessegi klammerduda. Kuid meie isiklikud ja kollektiivsed kogemused on tervendatavad. Meil tuleb vaid saada teadlikuks oma tõelisest ajatust olemusest ning jääda ühendusse kosmilise teadvusega, mis on üksolemises Allika endaga ning viibib puhtas algolekus. Paraku pole seda lihtne saavutada, kuid töötamine oma unenägudega on samm õiges suunas, sest see aitab meil eemaldada oma teelt ka kõige tülikamaid takistusi ning taasavastada oma tõelist potentsiaali.



Tiibeti traditsioonis, mille uurimine on hämmastaval kombel aidanud mul kontakti saada meie oma rahva muistse ent ununenud tarkusega, on unenägudega töötamine valgustumisele viiv praktika, mis õpetab meid nägema ka ärkveloleku maailma kosmilise unenäona. Sarnaselt öistele unenägudele, milles teadlikuks saades võime oma kogemust muuta, on võimalik taasluua, tervendada ja transformeerida ka seda maailma siin, sest nii nagu öiste unenägude taga, on ka meie ärkvelelu kogemustel üks ja seesama allikas – puhtas algolekus viibiv jumalik teadvus, mille osad me kõik oleme. Kui mõistame, et kõik ongi unenägu ning et paljude nähtuste näol on tegemist vaid meie isiklike või kollektiivsete projektsiooniga, ei koge me enam maailma ega siin ilmuvaid nähtusi hirmutavate ja ohtlikena. Meie võimuses on oma kogemust muuta, kuna juhtimispult on meie enda kätes ning meie tõeline olemus suudab ümbritsevat maailma väga positiivsel viisil mõjutada ning muuta see nii enda kui teiste jaoks paremaks paigaks. 

neljapäev, 23. juuni 2016

Jaaniöö tervendav meditatsioon

Maagiline rännak 

Meditatsioonitekst Riina Grethieli audiokursusest "Sise-Maa ja Lemuuria tervendus"

Allikas: Flickr.com

Vii esmalt tähelepanu hingamisele. Hinga sisse valgust ja välja hingates lase lahti kõik segavad mõtted, kõik ootused ja eelarvamused – samuti kõik ennast vähendavad mõtted. Luba neil hajuda olematusesse – säravasse valgusesse sinu ümber.

Sisse hingates kujusta, et sinusse voolab puhas tervendav energia kõrgematest dimensioonidest, kõrgematelt valgusetasanditelt. Seejärel loo otseühendus Allika endaga, tehes seda lihtsalt taotluse abil. Siruta oma teadvusekiir üles, otsekui suunaksid oma pealaelt valgusenoole ülespoole ja looksid oma mõtte- ja südamejõul valgusesilla, mis ulatub läbi kõikide vaimse hierarhiatasandite otse Algallikani välja.

esmaspäev, 20. juuni 2016

Suvise pööripäeva sõnum haldjatelt

Riina Grethiel

Haldjad on sillaks vaimse maailma ja materiaalse maailma vahel. Nad pole küll otseselt füüsilised olendid, kuid ka mitte kehatud vaimud. Haldjad toimivad kahe maailma vahel, eeterlikul tasandil, ning on tugevalt seotud Maa rütmidega. Suvine pööripäev on nende jaoks väga oluline sündmus, sest tegu on Elu võidukäigu ning kasvamise haripunktiga kogu Looduses.

Pööripäevadel hõrenevad seinad füüsilise maailma ja seda ümbritseva eetertasandi vahel ning see on hea aeg haldjatega suhtlemiseks. Vanadel eestlastel oli kombeks pühade puude ja ohvrikivide juurde haldjatele ja loodusvaimudele annetusi viia ning ka tänapäeval võib seda teha. Sobiv annetus on looduslik kristall, väike hõbemünt, komm (ilma paberita loomulikult!) või küpsis. Füüsilisest annetusest tähtsam on siiski puhas taotlus haldjaid ja loodusvaime austada ja toetada, et olla harmoonias ja tasakaalus Loodusega, ning eriti tähtis on jälgida, et keegi jaanipäeva pidustuste käigus oma prügi loodusesse ei jätaks.

Kinuko Y. Craft