Esmaspäev, 26. september 2016

Unenägemisest leitud aarded


Riina Grethiel




Iga selge unenägu on värav kas isikliku või kollektiivse tervenemise juurde  juhul kui selle tähendusest aru saada ja kui seda vajadusel transformeerida. Meisterunenägijad väidavad, et üks teadlik unenägu võib võrduda aastatepikkuse tervendusprotsessi ja teraapias käimisega, sest kõige võimsam tervendus leiab aset siis, kui õpime oma unenägudes teadlikuks saama, et tegu on unenäoga. Seda võimet oskuslikult kasutades on võimalik tervendada ka väga sügavale peidetud takistusi ja ammuunustatud traumasid – ja seda nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil. Kui aga öistes unenägudes on veel raske selgust saavutada, on täiesti võimalik unenägudes aset leidvaid sündmusi ja kogetud energiaid transformeerida ka unenäkku taassisenemise abil! Et seda suuta, on alustuseks tähtis oma unenägusid austada ning neid meelde jätta, isegi kui me nende tähendusest kohe aru ei saa.

Paljude põlisrahvaste ja hõimukultuuride jaoks on unenägemine seisund, kus Esivanematelt sõnumeid ja juhatust saadakse. Just unenägemisest on pärit paljude rahvaste pühad lood, laulud ja rituaalid ning unenäomaastikel rändajad on toonud vaimuilmast väga palju tarkust surelike sfääri. Üht ja sama unenägemisruumi jagavaid inimesi seob vaimuilma vägedega ühine side – ja sageli on selleks ühendus Esivanematega. Unenägemine – nii öiste unenägude kui meditatsioonis toimuvate rännakute tähenduses – on paljude hõimurahvaste jaoks sakraalne ruum, kus Esivanemad laskuvad taevast, kerkivad merest või ilmuvad välja maa sisemusest. Kuna unenägemine asub väljaspool aega, on ka tänapäeva inimestel võimalik sellesse pühasse nägemustemaailma siseneda ning luua ühendus ajatu ja igavikulisega. 

Šamaanid ütlevad, et tõeline unenägu on „hinge lend“ ning et selles mõttes võivad unenäod olla ka tõelised kogemused. Viibides unenäos, on võimalik kogeda rõõmu ja kannatust sama elavalt nagu füüsilises maailmas, sest meie teadvusel on kõiki tajusid omav kandja ka unenäoilmas liikudes. See tõestab, et meil on rohkem üks keha ning et meie teadvus on multidimensiooniline. Nii on meil kõigil olemas kaasasündinud võime tavatus reaalsuses tegutseda ning seal kõrgema juhtimise ja vaimse tervenduse allikatele ligi pääseda. 

Unenägu Esivanematest

Seisan avaral õuel ning mind ümbritseb Esivanemate ring. Olen väga suures elevuses, et neid oma silmaga näen. Unenägu on hüperreaalne ning see on igas mõttes tõeline kogemus. Esivanemaid on üsna palju, ent enamik neist seisab varjus ning ma ei näe neid kuigi selgelt. Siiski on esiplaanil mõned säravad kujud, kelle peale langeb läbi puulehtede tungiv päikesevalgus. Need on enamasti naised, kes kannavad valgeid rüüsid, mis on kaunistatud punaste tikanditega. Mustrid on keerukad, meie rahvale iseloomulikud geomeetrilised kirjad ja ornamendid.  

Mõnda aega seisame kõik vaikides, mina keskel, Esivanemad minu ümber. Siis hakkavad Esivanemad liikuma ja mina ühes nendega. Suundume suure ja kõrge tammepalkidest väravani, mille taha Esivanemad kaovad. Mina sellest väravast läbi ei lähe, kuid lahkudes viskab keegi neist mulle tagantkätt ühe väikese eseme. See on hõbedane vesica piscise ehk kalapõie kujuline leheke, mille keskel on punane, õrnalt helendav pärl või kristall. Lehekese küljes on lühike hõbekett, mis ühendab kujundit lainelise servaga poolringi külge. 

Otsisin pikka aega seletust selles unenäos saadud sümboli tähendusele. Viimaks jõudsin järeldusele, et kõik kolm detaili on seotud Suure Jumalannaga. Oletasin, et lainelise servaga poolring tähistab ürgset ja kujutut Vete-ema, kes väljendab vormi mitteomavat algolekumaailma. Vesica piscis ehk kalapõis on aga kosmiline sünnikanal – värav, mille kaudu kõik olemasolev nähtuste maailma siseneb. Tundsin, et ka siin on tegemist Suure Emaga, kellest kõik maailmad sünnivad. Punane pärl seostus aga päikese ja elujõu sümboliga ning näis väljendavat Jumalanna tervendavat kohalolekut siin ja praegu ning ilu, soojuse, õnne, rahu ja külluse saabumist füüsilisse maailma. 

Autori erakogust: "Päikesejumalanna ilmub fotole"

Leidsin hulgaliselt paralleele ka Kalaneitsi lauluga, mis näib olevat selle sama sümboli kirjeldus, ehkki teiste sõnadega. Neist äratundmistest räägin aga pikemalt mõni teine kord. 

Tulles tagasi unenäo enda juurde, sain ajapikku aru, et see unenägu oli ka omamoodi kutse rännakule.  Ja nüüd, rakendades unenäkku taassisenemise tehnikat, kogesin järgmist. 

Seisan taas tammise ukse taga, mis korraga minu ees avaneb. Minu üllatuseks on ukse taga lõputu tume lagendik – tühi ja kõle kõnnumaa. Tunnetan, et tegemist on unustuse energiaga ning see mõjub troostitult ja rusuvalt, lausa lämmatavalt. Võtan välja sümboli, mille Esivanemad mulle unenäos andsid, mõistes nüüd, et siin tasandil on see võti või koguni sõiduk maailmade vahel liikumiseks. Kalapõiekujuline leheke kasvab suureks ning lööb särama, muutudes väravaks, mille kaudu saan sellelt tasandilt lahkuda. 

Seejärel leian end merepõhjast ning mu pea kohal lasub hiiglaslik veemass. Tunnen selle tohutut raskust ja ehkki rõhumistunne on talutav, soovin siit kiiresti lahkuda. Märkan ometi, et veealune maailm on kuiv paik, lihtsalt et meri on taeva asemel. Üles vaadates on võimalik näha kalu ja veetaimi, mis mõjub üsna kummaliselt. (Mulle meenub nüüd, et olen siin varemgi käinud ning et just siin leidis ühe grupirännaku ajal kohtumine Esivanematega. Tookord parandasime kullaketrajate käes katkenud kuldlõnga ehk meie rahva iidsete õpetuste ülekandeliine, avanedes minevikust tulevatele õnnistustele.)


Riina Grethiel "Loojalinnu muna"

Võtan nüüd taas Esivanematelt saadud sümboli välja ning seepeale tekib mere sisse püstloodis ülespoole suunduv kanal, mille kaudu saan tõusta mere pinnale. Liikumine toimub helendava kalakujulise sõiduki sisemuses ja peadpööritava kiirusega. Merepinnale jõudes hämmastab mind tohutult ere valgus. Kogen võimast energiatulva ning tõusen suure hooga lendu. Olen nüüd otsekui hiiglasliku linnu sisemuses ning liuglen taeva all värvilises valguses. Minu all sillerdab meri, kaugemal märkan üht saart. Lendan saare poole, mis võtab omajagu aega. Kohale jõudes asun saart uurima. Algul tundub, et midagi erilist siin pole, kuid siis suundun saare keskele ning leian sealt suurejoonelise koobastiku, mis on maast laeni täis hiilgavaid aardeid. Mulle öeldakse, et see ongi Esivanemate pärand, meie vaimne varandus, ning et käes on aeg seda kollektiivselt  taasavastama hakata. 

Kuigi unenägudega töötamise ülim eesmärk on täielik virgumine nii oma öistest kui päevastest unenägudest, ei tähenda selle sihi saavutamine veel nähtuste maailma lakkamist. Me lihtsalt õpime nägema reaalsust uuel viisil, kus mitte miski pole pöördumatult hävinud ega lootusetult purunenud. Kõik energiad on küll alalises muutumises ja liikumises ning seetõttu pole võimalik millessegi klammerduda. Kuid meie isiklikud ja kollektiivsed kogemused on tervendatavad. Meil tuleb vaid saada teadlikuks oma tõelisest ajatust olemusest ning jääda ühendusse kosmilise teadvusega, mis on üksolemises Allika endaga ning viibib puhtas algolekus. Paraku pole seda lihtne saavutada, kuid töötamine oma unenägudega on samm õiges suunas, sest see aitab meil eemaldada oma teelt ka kõige tülikamaid takistusi ning taasavastada oma tõelist potentsiaali.



Tiibeti traditsioonis, mille uurimine on hämmastaval kombel aidanud mul kontakti saada meie oma rahva muistse ent ununenud tarkusega, on unenägudega töötamine valgustumisele viiv praktika, mis õpetab meid nägema ka ärkveloleku maailma kosmilise unenäona. Sarnaselt öistele unenägudele, milles teadlikuks saades võime oma kogemust muuta, on võimalik taasluua, tervendada ja transformeerida ka seda maailma siin, sest nii nagu öiste unenägude taga, on ka meie ärkvelelu kogemustel üks ja seesama allikas – puhtas algolekus viibiv jumalik teadvus, mille osad me kõik oleme. Kui mõistame, et kõik ongi unenägu ning et paljude nähtuste näol on tegemist vaid meie isiklike või kollektiivsete projektsiooniga, ei koge me enam maailma ega siin ilmuvaid nähtusi hirmutavate ja ohtlikena. Meie võimuses on oma kogemust muuta, kuna juhtimispult on meie enda kätes ning meie tõeline olemus suudab ümbritsevat maailma väga positiivsel viisil mõjutada ning muuta see nii enda kui teiste jaoks paremaks paigaks.