Rõõmutee ja sisetunde kuulamine

Katkend Riina Grethiel Leppoja raamatust "VABANEMISE VÄGI"

Allikaga üksolemisse on võimalik jõuda ka ilma igasuguse teoreetilise baasita ning üksnes avatud südamele ja tingimusteta armastamise võimele tuginedes. Piisab täiesti, kui leiate oma südamest üles kõiki vastandeid lepitava ning polaarsusi ületava tingimusteta armastuse ning suudate sellele keskendudes lõdvestuda sügava rahu ja ajatuse kogemusse. Siiski hajub vaid meditatsioonis saavutatud üksolemise valgus peagi, kui me ei õpi seda kehastama ja oma elu igasse valdkonda ankurdama.

Vaimse teekonna esmane eesmärk on omandada oskus elada siin ja praegu õnnelikku elu ilma teisi kahjustamata.

Nii toimides suurendame rahu, valguse ja armastuse hul­ka Maa peal – sõltumata sellest, milline on meie konkreetsem kehas­tumismissioon või milliseid õppetunde ja väljakutseid oleme pidanud oma teekonnal läbima.

Väga tähtis on väärtustada ka oma füüsilist keha ja seda konkreetset elu, mis meile on antud – iga päeva, iga tundi, iga minutit ja iga sekundit –, kui võimalust kiirata siia maailma rohkem valgust. Universumi varud on lõputud ning kui olete loonud ühenduse Algallikaga ja puhta algolekuga, siis on rahu, valguse ja armastuse energia alati teie käeulatuses. Kasutage seda positiivselt ja vahendage valgust maailmale, siis loote õnneliku elu mitte ainult endale, vaid toetate ka paljusid teisi enda ümber.

Püsiv õnnekogemus saab alguse sellest, kui suudame mõista oma kehastumise eesmärki. 

See tähendab seda, et esmalt on meil vaja aru saada oma maise teekonna sihist ning teada, mille nimel meie areng toimub. Kui me seda mõistame, on isegi kõige raskemad kogemused kergemini ümberhinnatavad. Teades oma tõelist eesmärki, suudame olla tänulikud iga kogemuse eest ning andestada ka neile, kes on meile haiget teinud või meie edasiminekut takistada üritanud.

Erinevalt laialdaselt levinud arvamusest on elu eesmärgi mõistmine tegelikult üsna lihtne, sest üleüldine eesmärk on kõigil üks ja seesama – avada eneses peituv kõrgeim potentsiaal ning valgustuda kõige elava hüvanguks.

Mida see igaühe jaoks täpsemalt tähendab, on aga põnev eneseavastamise teekond, sest nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid teid selle sihini jõudmiseks.

Meie maailma teeb imeliseks see, et kõigile on antud vaba tahe ning ainulaadne ja kordumatu individuaalsus – hinnaline kalliskivi, mis kogemustest ammutatud tarkuse mõjul aja jooksul üha enam särama ja hiilgama hakkab.

See paljutahuline lihvitud teemant on meie enda individuaalne vaim ehk Allika Mina, kelle võimuses on vahendada siia maailma väga palju valgust, armastust ja tervendust. Seda kalliskivi ei tohiks aga segamini ajada oma madalama mina ehk egoga, mille me oma teekonna käigus ületama peaksime. Siiski on just individuaalsuse prisma see jumaliku energia lääts, mille kaudu Allika energia siin maailmas ilmutuda saab. Teiste sõnadega, kui iga inimene oleks ühenduses oma kõrgeima olemusega, voolaks meie kõigi ellu külluslikult väga mitmekesist jumalikku energiat, mis muudaks kogu maailma kiiresti erakordselt kauniks ja imeliseks paigaks, kus kõigil oleks võimalik kogeda õnnelikku elu.

Ego ületamisel on üheks oluliseks võtmeks isekuse vähendamine, mis tähendab seda, et me ei peaks õnne ainult endale soovima, vaid taotlema sisimas, et ka kõik teised oleksid õnnelikud. Kui oma nägemust sellisel viisil avardada suudame, tuleb õnn meie ellu iseenesest. See on kõige tähtsam võti nii valgustumisteekonna kui ka õnneliku elu juurde.

Teiseks oluliseks võtmeks on taotlus asuda rõõmuteele. Kui te ei tea, mida see teie jaoks tähendab, võtke hetkeks aeg maha ja küsige endalt, kas teie elus on piisavalt rõõmu ja inspiratsiooni? Kas see, mida te teete, pakub teile rahuldust? Ja kui vastus on ei, siis oleks vaja vaadata sügavamale iseendasse ning meenutada kõiki neid tegevusi, mis teile rõõmu on valmistanud. Seejärel küsige endalt: Mida saaksin teha kohe praegu, et täita oma elu rõõmu ja inspiratsiooniga? Mis aitaks mul luua kontakti oma tõelise olemusega?.

Kui leiate neile küsimustele vastused, siis tuleks teil hakata astuma konkreetseid samme ning võtta vastu elumuutvaid otsuseid takistavate tegurite eemaldamiseks. See võib tähendada töökoha vahetust, elukoha muutmist või teatud suhete katkestamist, kuid sagedamini on teil vaja lihtsalt langetada sisemine otsus hakata tegema seda, mida teile kõige rohkem teha meeldib. Sest kui inimene panustab järjepidevalt oma energiat sellesse, mida ta teha armastab, siis ühel hetkel ongi kogu ta elu täidetud rõõmutoovate tegevustega.

Puhta rõõmu seisundis on kõrgema mina ühenduse loomine väga lihtne.

Siiski tuleb ette ka olukordi, kus inimene on oma hingeteest tõsiselt kõrvale kaldunud ning seetõttu on tal vaja teha väga raskeid otsuseid ning viia läbi kardinaalseid muutusi, et õigele rajale tagasi saada. Vahel tuleb püüdlejal end kõigest harjumuspärasest mõneks ajaks täielikult eraldada, sest kui otsida eeskujusid minevikust, võib näha, et paljud valgustunud meistrid eraldasid end õppeperioodil ühiskonnast või astusid väljapoole konventsionaalsuse piire. Siiski pole see alati kõigi jaoks vajalik ning rõõmutee leidmine ja oma jumaliku olemusega kontakti loomine võib toimuda ka vähem drastiliste muutuste käigus.

Sisetunde kuulamisest 

Pole midagi tähtsamat sisetunde kuulamisest ja oma tõeliste hingeigatsuste järgimisest, sest see on rõõmuteele asumise alus. Ja ometi tuleb meil hoolikalt jälgida, et me ei ajaks hingeigatsuse poole pürgimist segi egoistlike „rõõmude“ tagaajamisega.

Tõelised hingeigatsused on vaid need, mille teostumine inspireerib, ülendab ja rikastab ka ümbritsevat maailma.

Kui te ei oska veel vahet teha egoistlike ja naudingule orienteeritud soovide ning oma tõeliste hingeigatsuste vahel, siis ärge muretsege! Meenutage, kuidas väike laps füüsilises maailmas toimima õpib. Teda küll keelatakse ja kästakse, kuid enamasti õpib laps oma reaalsust tundma ikkagi ainult katse-eksituse meetodil. Kui ta on kord kuuma pliidirauda katsunud, siis reeglina ta seda rohkem ei tee.

Üks võimalus ongi õppida katse-eksituse meetodil. Teine võimalus – ja seda järgivad targad – on õppida teiste vigadest. Teil tuleks kuulata seda, mida räägivad kogenumad teelolijad, ehkki oma valikuid tuleb kõigil ikkagi ise teha. Samuti tuleb meil endil oma valikute tagajärgede eest vastutada.

Väga tihti on meil otsustavate valikute tegemisel abiks üksnes sisetunne ning rõõmutee avastamise eeltingimuseks on oskus seda kuulata. 

Kui olete tegemas mõnd olulist muudatust, jälgige hoolikalt, milliseid tundeid üks või teine plaan teis tekitab. Kui tekib eufooria ja tasakaalutu rõõmujoovastus, millele järgneb kiiresti masendus või mõni muu negatiivne emotsioon, nagu viha või kurbus, raev või kahtlus, siis ei kuula te sisetunnet, vaid olete sattunud oma ego poolt loodud emotsionaalsele kiigele, mis lihtsalt paiskab teid ühest äärmusest teise.

Positiivsete emotsioonide torm ei ole veel õnn, sest emotsionaalse skaala ühes servas on eufooriline rõõm ja teises sügav depressioon. Et kiikumine lakkaks, tuleb teil otsida üles oma kese ning valida teadlikult kesktee, mis ei tähenda siiski seda, et leiate end seepeale valguse ja pimeduse vahelt – ebamääraste hallide varjunditega täidetud videvikust –, vaid et teil tuleb saavutada tasakaal, mille baasiks on rahu, selgus ja oma elueesmärgi mõistmine. Ainult see tagab tõelise õnne. 

Seega õppige jälgima oma tundeid, kuna tunded annavad teile tagasisidet ning näitavad, kas miski on õige või vale. Kui olete õigel teel, saabub teie hinge tavaliselt sügav rahu. Te võite tunda ka rõõmsat elevust, kuid te ei kaota sealjuures võimet selgelt mõelda.

Enne tähtsate otsuste langetamist on vaja alati vähemalt hetkeks peatuda, kutsuda mõttes oma kõrgeimat olemust ja tunnetada, mis on antud valiku tagajärjeks. 

Teil tuleks kiigata tulevikku ja küsida endalt, kuidas näeb teie elu välja pärast ühe või teise sammu astumist. Tunnetage, kas valitud tulevikuversioonile keskendumine tekitab teis meeldiva ja harmoonilise rõõmutunde, mis põhineb selgusel ja avardunud olekul. Kui seda tunnet ei teki, siis võtke endale veel aega, et järele mõelda. Pikapeale saab tulevikku kiikamine harjumuseks ning te hakkate peatuma ka enne vähemtähtsate sammude astumist ning tunnetama, mis on ühel või teisel hetkel kõige kõrgem toimimisviis. Sel viisil õpite häälestuma universumi rütmidele ning usaldama oma sisetunnet. Eneselegi teadmata olete kooskõlastanud oma elu Kõrgema Tahte energiatega. See on veel üks oluline võti õnneliku elu loomisel.

Ego versus kõrgem mina 

Rõõmutee avastamise käigus tuleb meil õppida eristama oma kõrgemat mina egost. Ego üritab teha kompromisse ning reaalsusega manipuleerida. Ta üritab endale loogika abil teed rajada, arvestades sellega, mis tundub talle võimalik ja mis mitte. Ego tahab sageli kõigile meeldida ja teiste heakskiitu ära teenida.

Kõrgema mina seisukohast on ego illusioon, mis jumaliku olemuse valguses lihtsalt lahustub. 

Kõrgem mina teab täpselt, kellega tal on vaja koos olla või millist tööd ta peab tegema. Ta teab, mis on tõde ja mis on illusioon. Ta lihtsalt katkestab ebavajalikud ühendused, sõltumata sellest, et tema otsused ei pruugi teistele inimestele meeldida.

Ego jaoks on liikuma panevaks jõuks naudinguiha, hirm uue ees ja kontrollimisvajadus. 

Need on ka suurimad vastujõud vaimsel teel ning kaks viimast taanduvad ego soovile tuttavlikku säilitada. Ego arvab, et tuttav on kindel ja turvaline ega soovi riskida. Ta ei oska kuulata sisetunnet ega tea seepärast, mis ootab teda järgmise nurga taga.

Hirmude läbistamine on rõõmuteele asumisel väga oluline väljakutse ning sageli võib kõige suuremaks takistuseks osutuda hirm teiste inimeste reaktsioonide ees. Et selliste hirmudega toime tulla, on oluline ausus. Teil tuleb olla aus, vaatamata tagajärgedele. Valged valed ei toimi, kui kaalukausil on suhted teie jaoks kallite inimestega. Ka valged valed on ikkagi vaid valed ning seega samaväärsed kui tavalised valed, vahel isegi hullemad, sest valgete valede hulka kuulub ka oluliste asjade mahavaikimine.

Tõe vaim, tõe rääkimine ja ausus eemaldavad illusioonid, kuid see võib olla egole valus protsess – eriti siis, kui hing alles sügavalt magab. 

Siiski on see kõik osa tervenemisprotsessist, mille tagajärjeks on vabanemine vanast ja vaimne edasiminek. Mida ausamad te enda ja teiste vastu olete, seda kiiremini teie ahelad langevad. Seepärast ongi aeg-ajalt vaja inimestele ei öelda või katkestada suhteid, vahetada töökohti ning väljendada kellelegi oma arvamust, näidata välja tõelisi tundeid. Kui seda teha, siis hakkavad sasipuntrad enamasti lahti hargnema ning te liigute edasi – kooskõlla oma kõrgema olemuse ja hingeplaaniga. 

Lisaks oma paljudele maskidele on egol kaks teineteisele vastanduvat nägu, mida ta vaheldumisi ette keerata tavatseb. Üks nägu halab: Ma olen madalam kui muru ega suuda mitte midagi. Teine nägu aga võidutseb: Mina olengi see kõige võimsam jõud kogu universumis! Võib-olla mõni üksik on veel minuga võrdne, aga põhimõtteliselt olen just mina see kõige vägevam tegelane. Neid seisundeid nimetatakse ka alaväärsus- ja üleväärsuskompleksideks ning tegu on ühe ja sama medali kahe erineva küljega. Ego kõigub sageli ühest äärmusest teise, isegi kui ta seda välja ei näita. Jälgige neid mustreid enda puhul ning te saate jaole, millal ego juhtimise üle võtab. 

Mõned inimesed kahtlevad endas rohkem, kui vaja oleks, kuid sellisel viisil avalduva egoga on tegelikult küllalt lihtne hakkama saada. Teil tuleb lihtsalt ennast julgustada ja rohkem oma kõrgemale olemusele keskenduda. Siis saate te peagi oma toimimisjõu ja eneseusalduse tagasi.

Ühendus kõrgema minaga lahustab ennastvähendava ja alaväärsuskompleksis vaevleva ego. 

Kui aga hakkate saama esimesi võimsaid valgusekogemusi, siis võib ego mõelda: Ohoo, ma olen tõepoolest ülimalt eriline! Ja siis hakkab pead tõstma vaimne ego, mis on juba märksa tõsisem probleem. Vaimne ego, kes peab ennast võimsaks Mina Olen Kohalolekuks või Jumalaks, võib üritada kogu kosmost enda tahtmise alla painutada. See tal muidugi ei õnnestu, aga kui inimesel on piisavalt palju isiklikku energiat, võib tema „egorännak“ nii inimesele endale kui ka teistele väga ebameeldivaid kogemusi kaasa tuua ja isegi ohtlikuks osutuda. 

Kui olete enda vastu aus, saate muidugi alati aru, kui vaimne ego teie sees pead tõstma hakkab. Vaimse maailma toetus kaob siis ära, ent mõningatel juhtudel, kui inimese isiklik energia on väga tugev või kui tal on selja taga mõne teise inimese või egregori jõud, ei anna see kohe nii teravalt tunda. Ja siis võib ta küllalt pikka aega egotee peal jätkata, külvates enda ümber palju kaost ja tekitades hulgaliselt halba karmat.

Vaimset ego ajendavad võistlemishimu ja kadedus ning soov olla kõigist parem. 

Hiina budistlikus traditsioonis on üks väga hea mõistulugu ahvist, kes sai ülimalt salajasi taoistlikke õpetusi, mille valdamisega kaasnes erakordselt suur vägi. Ahv oli nii võimas tegija, et läks paradiisi, tüssas jumalaid ning varastas surematuse vilju. Mitte keegi ei saanud temaga hakkama. Ahv rändas ringi kõrgematel tasanditel, tal olid imevõimed ja ta valdas igasuguseid kunste. Lõpuks oli Buddha see, kes ta paika pani. Nimelt esitas ahv Buddhale väljakutse ja oma väe demonstreerimiseks hüppas ahv enda arvates ühest universumi otsast teise. Paraku selgus peagi, et ta oli hüpanud vaid Buddha peopesal – ühest sõrmest teiseni. See äratundmine vaigistas viimaks ahvi ning ta hakkas tasapisi mõistma, et midagi on vist valesti. Ja kuna tal oli hiilgav mälu ja erakordsed võimed, siis rakendati teda hiljem, kui ta oli oma karistuse ära kandnud, õpetuse kaitsjana ülla eesmärgi teenistusse. See budistlik mõistulugu teeb nähtavaks vaimse ego ehk „kosmilise ahvi“ ning aitab ära tunda tema toimimismustreid.

Meie tõeline jumalik olemus – Allika Mina ehk buddhaloomus – ei võistle mitte kellegagi ega pea ennast ka kellelegi tõestama. Ta toetab seda, mida on vaja toetada, ning purustab selle, mida on vaja purustada, otsimata sealjuures omakasu või eneseõigustust. Ta näeb kõige olemasoleva sisemist jumalikkust ning tema tegut­semis­motiiviks on alati üksnes kõikide kõige kõrgem hüvang. 

Siiski on selge see, et kuni me veel valgustunud ei ole, tuleb ette olukordi, kus meil kroontšakra või süda kinni lähevad, ning siis võtab juhtimise üle ego. Seepärast tulebki ennast pidevalt jälgida ning vajadusel kõrgema mina ühendust taotluse abil taastada. Me ei pea aga oma ego otseselt purustama ega hävitama, sest see ei vii ka mitte kusagile. Sest kui me midagi väga jõuliselt maha surume, muutub see ainult tugevamaks. Pigem tuleks meil meenutada, et ego on ebareaalne ja illusoorne nähtus, ning jälgida seda, et meid juhiks meie enda kõrgem olemus, kelle vägi tuleb puhtast Allika valgusest. 

Sarnaselt ahviloo moraalile saame meiegi oma illusoorset ego hea asja teenistusse rakendada. Ego võib olla teener ja toetada meie vaimset teed. Temast võib saada ka kaitsja, kes annab märku, kui midagi on meie keskkonnas valesti või kui ühendus kõrgema minaga hakkab nõrgemaks jääma. Tähtis on see, et ego teaks, et ta ei ole kõige kõrgem jõud meie sees. Seega peab ego oskama taanduda, sest oma südames asuvasse Allikasse me koos egoga siseneda ei saa. Ego sinna lihtsalt ei pääse. Siiski võib ta meid teenida, olles valvur südame ukse ees, kes jälgib, et meie süda püsiks alati avatuna. Ego võib olla siin reaalsuses väärtuslik abiline, kui anda talle konkreetne ülesanne, millega ta tegelema peab. Aga tal ei tohi lasta valitseda ega teie teekonda juhtida. 

Siinkohal võib teil täiesti õigustatult tekkida küsimus, et kas siis, kui süda on avatud, on ego juba taltsutatud? Päris nii lihtne see paraku ei ole, ehkki kui süda on avatud, on tõepoolest vähem šansse, et ego juhtimise üle võtaks. Kuid esineb olukordi, kus inimese süda on küll avatud, ent tema kroontšakra on täiesti kinni. Ka siis satutakse ego juhtimise alla ning halvemal juhul võib inimest kontrollima hakata mõni vaimne egregor ehk grupiego. Egregoride teemat käsitleme käesolevas raamatus (VABANEMISE VÄGI) edaspidi põhjalikumalt, kuid siinkohal võiks selgituseks öelda nii palju, et egregori kontrolli alla sattumise põhjuseks on sageli  enesevähendamine. Kuigi ennastvähendav ego on – vähemalt teatud ajani – parem variant kui vaimne ego, kes ennast teiste arvelt upitab, saab ka enesevähendamise mustrist ühel hetkel teie edasimineku tõsine takistaja.

Varem või hiljem on inimesel vaja oma sisemise väega kontakti saada ning kõikidest ohtudest teadlikuna otsustavalt edasi liikuma hakata. 

Vaimse egoga seotud väljakutsed ei jää tulemata ning siinkohal on väga tähtis meenutada, et sarnaselt mõistuloo ahvile võib vaimsel egol olla igasuguseid imevõimeid. Vaimse ego mõju all olev inimene arvab, et talle on kõik lubatud. Ta võib olla selgeltnägija või geenius, väga erudeeritud isik või keegi, kes on saanud sügavaid vaimseid kogemusi. Paraku on ta oma ego just sellele üles ehitanudki. 

Ja ometi on väljastpoolt vaadates väga raske öelda, milline on valgustunud käitumine ja milline on vaimse ego käitumine. Paljusid minevikus elanud meistreid peeti lausa hullumeelseteks, sest nad toimisid täiesti ettearvamatult ja kontrollimatult – ilmekaks näiteks on taoistlikud meistrid või Tiibeti „hullud“ joogid, tühjuseõpetusel põhineva mahamudra praktiseerijad. Hulluks tembeldati ka Püha Franciscus, kes heitis eneselt rõivad, ütles lahti oma perekonnast ja päritolust ning pühendus ülesandele, mille oli saanud Jumalalt oma nägemustes.

Vahe ego ja kõrgema olemuse toimimismustrite vahel seisneb selles, et ego ei järgi sisemist juhtimist, vaid ainult oma skeeme, ihasid ja impulsse. Seevastu tõsine valgustumise poole püüdleja taotleb alati kooskõla Kõrgema Tahtega. 

Kõrgem Tahe on energiavoog, mis pärineb Allikast enesest ning suunab meid kõrgeima võimaliku tuleviku suunas. Meie kõrgem mina vahendab seda meile sisetunde ehk intuitsiooni kaudu, sest olles ühenduses tulevikuga (võib-olla väga kauge tulevikuga), näeb kõrgem mina ette, mis on teatud sammude tagajärjeks. Ja kui mõni samm, mis võib tunduda tavamõistusele täiesti absurdne, omab tuleviku jaoks olulisi mõjusid, siis juhitakse meid seda sammu astuma. Ego püüab edasiminekut muidugi takistada – ta teeb seda nii enda kui teiste puhul. Näiteks, kui kõrgem juhtimine soovitab meil teha midagi tavakontseptsioone lõhkuvat ning hüpata pea ees tundmatusse, keerab ego ette oma alalhoidliku, kartliku ja ennastvähendava näo. See takistus tuleb ületada julguse, otsustavuse ja vaimse maailma usaldamise abil. Et ka teiste inimeste egod oma haaret lõdvendaksid ning meid enam tagasi ei hoiaks, ongi vahel vaja teha midagi šokeerivat. Illusioonide purunemine võib küll asjaosaliste jaoks väga valus kogemus olla, aga lõppkokkuvõttes sünnib sellest selgus ja rahu ning toimunust ei jää pikemas perspektiivis halba tunnet.

„Hea inimese“ kompleks versus tingimusteta armastus ja kaastunne 

Kuigi vahel võib olla väga raske vahet teha illusioonil ja tegelikkusel või aru saada sellest, kas meid juhib ego või kõrgem olemus, on siiski tähtis lasta oma vaimul liikumises olla. Niipea kui piiritleme ennast mingite kindlate raamide või kivistunud dogmadega, mis välistavad teistsuguseid mõtlemis- ja tegutsemissuundi, oleme juba kinni jäänud.

Aeg-ajalt on hädasti vaja oma tõekspidamised üle vaadata ning need enda jaoks uuesti ümber mõtestada, sest ainult nii toimub areng – sõltumata sellest, kas ka välises maailmas midagi muutub või mitte. 

Igal inimesel on võime luua seda, mida iganes ta oma eluga peale hakata otsustab. Kui teeme siira otsuse midagi muuta, hakkavad asjad liikuma, maailm reageerib ja avanevad uued uksed. Pärast valiku tegemist võime küll avastada, et olime teatud mõttes illusioonis, kuid astudes välja oma mugavustsoonist, hakkame jälle elama ning märkame peagi täiesti uusi võimalusi, mille olemasolust meil varem aimugi polnud. See nõuab julgust ega ole alati kerge. Meile võib tunduda, et kõige hullem on teiste inimeste illusioonide purustamine ja selle valu nägemine, mida nende egod tunnevad, kui osutume kellekski, kes solvab oma valikutega nende eksistentsi põhialuseid. Me kõik soovime olla „head inimesed“ ning teiste inimeste hirm, viha ja ahastus võivad tunduda täiesti talumatud. Siiski küsige endalt, kas hea inimene peab toitma teiste inimeste illusioone ning ohverdama oma sisimat jumalikkust, et teised saaksid oma mugavusmudas segamatult edasi magada? Kui selle teema üle sügavamalt järele mõelda, saab selgeks tõsiasi, et soovides olla hea, teete teiste egosid toites neile hoopis halba ning takistate nii enda kui teiste vaimset edasi­minekut.

Seega ei teeni „hea inimese“ kompleks ja enese kohandamine teiste ootustele vastavaks mitte kellegi kõrgeimat hüvangut. 

Iga inimese elu kuulub ainult talle endale. Ta ise vastutab kõige eest, mida teeb või tegemata jätab. Kuid kui olete oma elus jõudnud punkti, mil te enam iseendale ei meeldi, ning jätkate endisel viisil ainult seepärast, et teised teilt seda ootavad, siis tulemuseks võib olla see, et soovides olla hea, saavad teist hoopis nn mustad augud, mis imavad endasse kogu valguse välisest maailmast. Selleni võib viia otsustavate valikute tegemise vältimine või edasilükkamine. 

Kuid vahel tuleb ette tõeliselt raskeid olukordi, kus teil tuleb valida kahe toimimisviisi vahel, mis põhjustavad mõlemad nii teile endale kui teistele kannatusi ning tekitavad seega ka vähemal või rohkemal määral karmat. Sel juhul on vajalik aru saada, kumb valik teeb lõppkokkuvõttes väiksemat kahju, ja valida see. 

Kõrgema minana toimimine ei tähenda alati leebuse üles­näitamist. Kui panete kõrvale uskumustemustri, mis on hea ja mis on halb, ning loote eheda ja selge kontakti Allika endaga, siis juhatab Allika valgus teid läbi ka kõige keerulisematest valikutest. Te mõistate aja jooksul isegi, et mitte ükski illusioon ei ole määratud püsima. Ja kui illusioonide purunemine kellelegi haiget teeb, siis sarnaneb see valule, mida põhjustab arst, kes murdunud luud või väljaväänatud jala paika paneb. Pikemast perspektiivist vaadatuna on tegemist vaid tervenemise valuga.

Teil tuleks aga alati jälgida, et ka siis, kui ennast ahelatest vabastanud olete, jääks teie süda avatuks ja kaastundlikuks. 

Kui te seda päris iga kord ei suuda või kui mõnes olukorras on tõesti vaja väljendada vihajõudu, et mingi tardunud vorm puruks lüüa, siis tehke seda keskmest välja minemata ning ärge olge pärast enda vastu liiga karmid. Kui läbimurre on sooritatud, tuleb teil taas naasta tingimusteta armastuse ja kaastunde seisundisse. See on äärmiselt oluline, sest kui liiga kauaks vihasse kinni jääda, võite teha haiget oma hingele. 

Tavamaailma arusaamade järgi on see skisofreeniline olukord: ühelt poolt hoiate teatud inimesi endast eemal, sisimas aga tunnete nende hingede vastu armastust, kaastunnet, soojust ja sügavat toetust. Kui seda suudate, siis ei piina teid süütunded ega hirm midagi valesti teha. 

Vaimne eesmärk

Kui olete viimaks oma keskmesse jõudnud, siis tekib teie ümber vaba vaimne ruum, mis ei ole enam kellegi poolt tormijooksuga vallutatav, kuhu ei saa keegi salamisi sisse tungida ega sinna mingeid energeetilisi orasid, juhtmeid või torusid torgata. Teie ümber on puhas valgus, teie valguskeha. Te ei ole seotud mitte ühegi madalama egregoriga ning te kogete ühendusesolekut kõiksusega. Loomulikult on see kõik alles algus, sest ühendusesolekul on palju tasandeid, aga see on hea algus, suurepärane lähtekoht, kust oma ühendust Allikaga edasi arendada ja selle kingitusi nii oma kehasse kui ümbritsevasse maailma tuua. Teile saab selgeks, mida olete siia maailma tegema tulnud.

Te mõistate, et teie ülesandeks on teistele eeskuju varal edastada, kuidas säilitada Maa peal elades otseühendus Allikaga, ankurda oma kõrgeim olemus kehasse ning olla ka tavatasandil edukalt funktsioneeriv inimene, kes teeb oma tööd, elab oma elu

ning on sealjuures väga loominguline.

Kui te seda suudate, siis ei tekigi enam küsimust, et kas te olete valgustunud või mitte, sest viibides üksolemises Allikaga, te lihtsalt oletegi valgus. Selle kogemuseni jõudmiseks on aga väga tähtis kulgeda rõõmuteel. Mida rõõmsamad ja õnnelikumad te olete ning mida rohkem suudate oma ellu rõõmu tuua, tehes valikuid, mis toetavad teie kõrgeimat olemust, seda kiiremini liigute edasi järgmisele teadvustasandile.

Rõõmutee järgmine juhatab teid sisemise rahu ja harmoonia seisundisse. See on rõõm, mis ei teki niivõrd välistest oludest, vaid sisemisest ühendusesolekust vaimse allikaga, avatud südamest ning teie võimest kiirata siia maailma kõrgemaid vibratsioone. Selline õnne- ja rõõmuvibratsioon on äärmiselt nakkav, sest kui keegi on püsivalt armastuse, õndsuse, harmoonia ja õnne seisundis, siis tekitab tema energiaväli võimsa valguselaine, millega resoneerudes ka paljud teised õnne energias vibreerima hakkavad. 

Riina Grethiel Leppoja raamatust "VABANEMISE VÄGI" (Valgusesaar 2015)